-Almmuhus-
OĐĐASATÁigu buoridit ráđđádallanšiehtadusa

Áigu buoridit ráđđádallanšiehtadusa

-

-

Stáhtaministtar almmuhii ahte Ráđđehus áigu ođđasit geahčadit ráđđádallanšiehtadusa njuolggadusaid.

– Ráđđehus lea aittobáliid mearridan bargagoahtit ja fas árvvoštallat Sámeriektelávdegotti evttohusaid ođđa ráđđádallannjuolggadusaid dáfus. Dáinna bargguin álgit dál ja vuosttaš čoahkkin Sámedikkiin galgá leat dál geassemánus, almmuhii Norgga Stáhtaministtar Erna Solberg sárdnestuolus Sámedikki dievasčoahkkimis odne.

Ráđđádallanšiehtadus:

Dát šiehtadus geatnegahttá Ráđđehusa ja Sámedikki geahččalit soabadit áššiin gos árvvoštallo ásahit lágaid dahje eará doaibmabijuid mat sáhttet njuolga váikkuhit sámi beroštumiide.

 

Šiehtadusa duogážin leat álbmotrievtti mearrádusat stáhtaid geatnegasvuođas das ahte ráđđádallat álgoálbmogiiguin áššiid birra mat njuolgut gusket sidjiide.

 

Šiehtadus ii atte Sámediggái vetorievtti áššin mat váikkuhit sámi beroštumiide, ja formálalaš mearrádusaid dahket ain stáhtalaš eiseválddit ja Stuorradiggi.

 

Gáldu: samediggi.no

 

Stáhtaministtar Erna Solberg lea odne galledan Sámedikki ja čalmmustahttán ahte leat 10 jagi vássán dan rájes go konsulterenšiehtadus gaskkal ráđđehusa ja Sámedikki, vuolláičállui.

2005:s go šiehtadus ásahuvvui, lei Solberg Gieldda ja guovlulašministtar, nu lei sus maid ovddasvástádus sámeáššiid ovddas. Son lei ge mielde hábmemis konsulterenšiehtadusa mii dohkkehuvvui 2005:s. Dál áigu Ráđđehus ođđasit árvvoštallat njuolggadusaid:

– Dat mearkkaša ahte dál 10 jagi maŋŋil galgat oahppat das mii dássážii lea leamaš, ja de galgat čeahpibut šaddat das mo ráđđádallat. Dat mearkkaša ahte áigut guorahallat daid prinsihpaid mat leat Sámeriektelávdegotti árvalusas. Mii eat leat geargan nu ahte mun in sáhte konkluderet juste mii dás šaddá, čilge son Ávvirii.

 

 

Sámeriektelávdegoddi árvalii 2007:s lágaide ásahit njuolggadusaid ráđđádallanšiehtadusa birra. Nu evttohedje erenoamáš áššemeannudan ja ráđđádallannjuolggadusaid luonddugáhtten-, báktedoaibma- ja plána- ja huksenlágaide.

Jon Gauslaa jođihii dán lávdegotti.

– Lea buorre ođas jus dál viimmat áigot dáid ođđasit árvvoštallat. Ráđđehus lea ádjánan dáinna bargguin, muhto lea oalle dábálaš ahte dákkár proseassat ádjánit guhká, dadjá Gauslaa.

 

Galggašedje nannet lágaide

Lávdegotti árvalusat galget sihkkarastit sámi oassálastima mearridanproseassain áššiin mat sáhttet váikkuhit sámi vuoigatvuođaguddiide ja beroštumiide. Ulbmil lea garvit bidjamis johtui doaibmabijuid mat sáhttet rihkkut álbmotrievtti gáibádusa ahte gáhttet sámi materiealla kultuvrra.

Su mielas lea dehálaš lágaide lasihit ráđđádallanšiehtadusa njuolggadusaid.

– Leat nu máŋggat jagi vássán dan rájes go dáinna bargen, nu mus eai leat konkrehta jurdagat dán birra dál. Muhto min lávdegoddi árvalii dalle lágaide nannet njuolggadusaid ja dan oaivvildan ain. Dál leat logi jagi vássán, ja de lea maid buorre go Ráđđehus ođđasit árvvoštallá ráđđádallanšiehtadusa ja dan njuolggadusaid, oaivvilda Gauslaa.

 

 

-Almmuhus-