Nu muitala Noereh! nubbijođiheaddji Alice Johansen gáktebeaivvi birra. Odne lea riikkaidgaskasaš gáktebeaivi, ja sihke sosiála mediain, ja maid Guovdageainnu márkanis ledje olu gávttehasat.
Nu muitala Noereh! nubbijođiheaddji Alice Johansen gáktebeaivvi birra. Odne lea riikkaidgaskasaš gáktebeaivi, ja sihke sosiála mediain, ja maid Guovdageainnu márkanis ledje olu gávttehasat.
Odne lea riikkaidgaskasaš gáktebeaivi, man Noereh! nuoraidorganisašuvdna álggahii muhtun jagiid áigi.
Cuoŋománu 10. beaivvi galget buot sápmelaččat coggat gávtti badjelassii, ja Noereh! nubbijođiheaddji Alice Johansen hástala buohkaid searvat.
– Lea veaháš dan dihte vai mii sápmelaččat leat oidnosis, ja čájehit ahte leat dáppe. Muhto maid čájehit min čábbámus čiŋaid, go lea somá gávttiin čiŋadit. Lea maid ágga beassat čiŋadit ovtta liigebeaivvi jagis, lohká Noereh! nubbijođiheaddji.
Jurdda dábálaš árgabeaivvi geavahit gávtti
Lea njealját háve go gáktebeaivi lea.
Johansen muitala Noereh! lea ožžon rámi go lágidit gáktebeaivvi.
Instagramas leat birrasii 550 gova almmuhuvvon #gáktebeaivi fáddágilkora vuollái.
Gáktebeaivi lea oidnosis sosiála mediain, ja dat lea maid Noereh! ulbmil leamaš gáktebeivviin.
– Mii oaidnit ahte beaivi stuorru ja stuorru. Mii oaidnit ahte olahit Ruoŧa ja Suoma beale sápmelaččaid maid. Jurdda lea ahte gáktebeaivi galgá áibbas dábálaš árgabeaivi leahkit, ja mii galgat gávtti coggalit go bargui vuolgit, muitala Johansen.
Alice Johansen čilge ahte gáktebeaivi lea maid ávkin sidjiide geat eai leat hárjánan gávtti atnit, nu go son ieš.
– Lea maid oassin das, ahte váldit gávtti ruovttoluotta. Leat oallugat geat eai leat goasse atnán gávtti, ja dá lea vuohki movt oažžut gávtti fas árgabeaigárvun.
– Olles mu identitehta lea čadnon gáktái
Guovdageainnus leat beassášdoalut smávvát álgán, ja gávttehasat leat ihtigoahtán.
Diehtosiiddas ledje sin beassášprográmma rahpandoalut.
Ellen Berit Dalbakk lei Diehtosiiddas Sámi oahpahusguovddáža duodječájáhusa rahpama oktavuođas.
Son lea nuppi jagi duodjeoahppi. Sus lei iežas Skániid gákti badjelasas.
Govven: Sárá Máret Rávdná Oskal
– Mu mielas lea hui suohtas go mis lea dákkár beaivi Sámis, ja lea buorre eanet geavahit gávtti mu mielas. Šaddet eanet beaivvit go mii geavahit gávtti, ii leat nu dávjá go geavahit gávtti, ja lea hui dávjá árgabeaivvis mii dušše geavahit rivgobiktasiid. Gákti mearkkaša hui olu munnje, olles mu identitehta lea čadnon iežan gáktái. Mun liikon gárvodit gávttiin ja čájehit iežan identitehta, ja makkár guovllus mun lean eret, lohká son.
Ovdal geavahan Guovdageainnu gávtti
Govvejeaddji Per Heimly lei maid Diehtosiiddas.
Son muitala ahte ovdalaš áiggi lávii son Guovdageainnu gávtti atnit, muhto moadde jagi áigi oaččui dan gávtti mii sutnje gullá, Skániid gávtti.
– Áhčči lei murjeme Guovdageainnus 50-logus, ja dalle son osttii Guovdageainnu gávtti. Mun lean dan geavahan dan rájes go ledjen 20-jahkásaš, muitala Heimly.
– Dat šaddá áibbas boastut, in han mun lean Guovdageainnus eret. Go vihtta jagi áigi ožžon rievttes gávtti, de šattai riekta. Gákti muittuha mu iežan identitehta, ja čevllohalan go gákti lea badjelis, lohká son.
Heimly lea Guovdageainnus olles beassážiid, ja áigu juohke beaivvi čiŋadit gávttiin.
– Viimmat beasan gávtti geavahit dakkár guovllus gosa lea heivehuvvon, dálvemáilmmis. Mus lei Skavlan TV-sáddagis gákti alde, ja de šattai oalle báhkas, reašká Per Heimly.
Sávvá gávtti geavahuvvot eanet
Sunna Nousuniemi lei gávtti coggalan gáktebeaivvi.
– Álo lean háliidan gávtti bidjat ala go lea gáktebeaivi. Mu mielas lea somá go gákti ii geavahuvvo dušše go lea ávvudoalut, muhto go lea sierra beaivi, ja mii beassat jurddašit mii mearkkašumiid dán áigge gávttis lea.
– Mu mielas gákti lea geavatlaš bivttas, mu mielas heive juohkebeaivásaš eallimii, ja galggašii geavahuvvot eanet. Galggašii normaliseret min sámebiktasiid ja álgit geavahit daid eanet. Gákti muitala gos leat eret, makkár sogas leat, ja lea symbola mii muitala buohkaide ahte leat sámit. Jus oainnán olbmo geas lea gákti, de dieđán doppe lea sápmelaš ja álki mannat háleštit ja sámástit. Dat lea hui somá.
– Ovdal lávejedje eambbo gávttehasat
Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara lei Diehtosiiddas rahpamis.
Sus lei dan oktavuođas gákti alde, muhto son lohká ahte livččii muđui maid gávtti coggalan.
– Gáktebeaivi lea dehálaš beaivi, dákkár dábálaš beaivvi válljet gáktebeaivin. Mii leat dán áigge hárjánan ahte gákti geavahuvvo doaluin ja messostallanáiggis, ja lea buorre go dábálaš beaivvi lea gáktebeaivi.
Vasara muitá go son lei mánná, dalle lávejedje olu gávttehasat márkanis.
– Ii leat nu áigá go dáppe lávejedje juohke beaivvi vázzit gávttiin. Muittán go ledjen bárefuoš, «Samvirkekaféas» lávejedje olu gávttehasat. Lea ártet movt lea rievdan áigi dan oanehis áiggis, eai oidno šat gávttehasat nu olu go ovdal. Sávan gáktebeaivi lea mielde oažžume eambbosiid geavahit gávtti dábálaš árgabeaivvis. Lean oaidnán ahte leat ilbmagoahtán eambbo girjjatgávttit ja geahppagávttit, jáhkán leat mielde álkidahttimis gáktegeavaheami. Dan ii galgga nu váttis coggalit ala, oaivvilda son.
