-Almmuhus-
-Almmuhus-
MAGASIIDNA "Agálaš ráhkisvuohta" vai?

“Agálaš ráhkisvuohta” vai?

-

-

Geasset galggašii sus juo báitime sámegiel tatoveren oalggis go váccaša sáttogáttis. Muhto, de lei dat giella ges.

Oslo-bártnis Eirik Njuolla Vangdalas lea vehá hoahppu dál. Ii leat šat nu guhká geassebáhkaide, go galgá váccašit báiddi haga sáttogáttis. Dalle galggašii juo ođđa tatoveren oalggis, muhto ii sáhte diŋgot tatoverejeaddjis diimmu ovdal go lea ožžon albma veahki.

 

Gudnejahttá sámi árbbi

 – “Evig kjærlighet” dat galggašii sámegillii.

 – Lea danne go mun háliidan gudnejahttit iežan sámi soga. Lean hui rámis iežan sámi duogážiin, ja dat šattašii symbolan olles mu sámi árbái. Lean jearran fulkkiin ja olbmáin eai go dieđáše movt dan jorgalit riekta, muhto in leat vel ožžon čielga vástádusa, dadjá Eirik.

 

Unjárggas ruohttasat

Eirik muitala ahte su eadni lea Unjárgga sápmelaš, muhto son ii loga iežas lagas fulkkiid hupmat sámegiela beaivválaččat. Dál lea bivdán veahki Sámedikkis, eai go doppe dieđáše movt jorgalit su dajaldaga. Vástádus gal orru ádjáneame Sámedikkis.

 – Ipmirdan gal jus ii boađe vástádus, ii hal sis dáidde dilli vástádallat dákkáraš gažaldagaide. Muhto mun sávan goit miessemánus lean ožžon vástádusa, vai olle čábbut ovdal go galggan čájehallat dan buohkaide geasset, bohkosa son.

 

Ollu ártegis gažaldagat

Sámedikki diehtojuohkinossodaga ráđđeaddi Anders Henriksen lohká sin oažžut juohke vahku dákkáraš gažaldagaid. Ii son dan gal imaštala, go navdá Sámedikki leat olggobeale olbmuide vuosttaš sámi ásahus maid jurdilit, ja nu leat sii dego ambassadevran sámi áššiide.

– Na juste dien gažaldaga gal in leat oaidnán ovdal, bohkosa Henriksen, ja joatká: 

– Muhto juo, mii oažžut álo diekkár gažaldagaid, máŋga juohke vahku. Eanas boahtá ohppiin geat áiggoše diehtit eambbo sámi historjjá ja diekkáraš áššiid birra. Leat dieđusge rájit maid mii sáhttit vástidit. Mis ii leat ge ovddasvástádus divvut giela ii ge doaibmat giellaláidesteaddjin olbmuide. Mis leat baicca vaikko man olu institušuvnnat geain leat diekkáraš bargu. Mis lea dieđusge tearbmaovddasvástádus báikenamaide ja dieđusge hálddahuslaš sániide, muitala son.

 


OLLU GALGÁ VÁSTIDIT: Fan-reivvet ja pins-jearaldagat dábálaččat, muhto dát gažaldaga gal lei ođas diehtojuohkinráđđeaddái Anders Henriksenii.
Ávvira vuorkágovva.

Fan-reivvet

Henriksen leahkasta dihtoris rabasin, ja iđistit vuosttažettiin persovnnalaš reivvet presidentii mas muhtin jearrá man olu Aili Keskitalo mátkkošta.

 – Eai boađe dušše Norggas, muhto miehtá máilmmi. Dá lea maid okta gii háliida ráhkadit teáhterbihtá mas lea sámi sisdoallu. Dás leat ollusat aitto jearahan Sámi álbmotbeaivvi birra, maid mearkkaša leavga ja dan ivnnit. Dá muhtin gii jearaha sámi pins- boaluid. Muhto dáid gaskkas oainnán leat maid albma dieđalaš áššit nugo olbmot gea háliidit boahtit deike dutkat, dadjá Henriksen.

 

Henriksen ii duostta vástidit gal maid Eirik galggašii tatoveret oalgái.

 – Na, dalle ii sáhte goit boastut čállit go áigu tatoveret, muhto mun in gal dieđe diesa vástidit, dadjá son.

 

Ain vuordit

Eirik ii ožžon čielga vástádusa. Muhto ii son vuollán, ja jáhkká soapmása sáhttit su veahkehit. Ieš lohká diehtit ahte sámegielas sáhttet guhkes sánit, muhto dat ii gal daga maidege.

 – Oažžu leat guhkki, nu guhká go mearkkaša “evig kjærlighet” ja lea riekta sojahuvvon ja čállon. Jáhkán rievtti mielde dat lea váttis gažaldat go leat vissa máŋga vejolašvuođa movt dan jorgalit.

 

 

 

-Almmuhus-