Sámediggeráđđi juolluda 300 000 ruvnnu vai Kaptein Sabeltann beassá sámástit ođđa áppas.
– Kaptein Sabeltann lea dovddus sámi mánáide. Lea deaŧalaš ahte sámi mánát besset gullat, lohkat ja geavahit sámegiela spealuid ja áppaid bokte, ja dat doarju sámegiela giellan, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
«Kaptein Sabeltann og skatten i Lama Rama» lea speala «Kaptein Sabeltann på nye tokt» gelddolaš joatkka, čállá Sámediggi preassadieđáhusastis.
Mearrasoahti, árdnaohcan ja diđoštallan mearas lea maid dál ge mielde. Dasa lassin sáhttet speallit dál láddet máŋgga hámmanii. Speallu lea ráhkaduvvon nu ahte spelliin álo lea ođđa mihttomearri maid ferte olahit ovdalgo beassá viidáseappot spealus. Mihttomearrin lea gávdnat mearrajohtolaga čihkkon LamaRamai, ja fáhtet buot divraseamos ártna, Gonagasa Bearrala.
Ollugiid sáŋggár
Spealu muitalus lea eanaš vuođđuduvvon speallofilbmii, nu ahte sii geat leat geahččan filmma, dovdet gálašanbáikkiid, ártnaid ja olbmuid. Speallu (áppa) lea dattetge áibbas sorjjasmeahttun ja friija speallovásáhus.
Ohcci čállá ohcamis ahte dát lea mánáid vástádus Pirates of the Caribbean filmmaide, miellagiddevaš ja máŋggabealat speallu masa lea seaguhuvvon sihke balddáhus ja illu.
– Kaptein Sabeltann lea ollugiid sáŋgár, ja ollu ruovttuin stohket Sabeltanna. Dát riggodahtášii ollu mánáid giela go besset guldalit, speallat, stoahkat Kaptein Sabeltann sámegillii, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Mánát besset hupmat Sabeltann-giela
Ravn Studio AS lea ovdalis almmuhan spealu “Kaptein Sabeltann på nye tokt”. Speallu lea maid sámegillii buvttaduvvon Sámedikki doarjagiin. Dál ožžot fas Sámedikkis 300 duhát ruvnnu jorgalit ođđa spealu.
– Go oahppá terminologiija dahje sátneriggodaga Kaptein Sabeltann oktavuođas, de lea vejolaš hupmat ja duhkoraddat Kaptein Sabeltann sámegillii. Dat lea buorre sámi mánáide, ja dat gáhttešii sámegiela, dadjá Keskitalo.
