Sámediggeráđđi juolluda 200.000 divodit geađgeáiddi Unjárgga girku luhtte
Man ofre og Melk paa opreiste Steen-Støtter. Saadan en Støtte har jeg seet i Nessebye i Varanger, hvor Missionairen boer; og blev mig tillige berettet, af Varanger Skolemester, at en gammel Lappe-Kierling, der nyelig var Død, havde i mange Aar, hver Morgen og Aften, øset Melk paa samme, til et Offer for sin Afgud; men gjort saadant gandske hemmelig, saa at man først efter hendes Død var kommen derefter.
Dát lea Bismma Gunnerus sitáhta 1759:s. Dan áiggi lei jo lea leamaš ceggejuvvon girku sieidegeađggi lahka. Girku lei dakkár guovllus gos sihke ođđa ja dološ oskku leat buohtalaga eallán. Dálá girku lea seamma báikkis ja lea huksejuvvon 1858:s. Oassi áiddis, mii lea geađggis dahkkon, ja mii lea birra girku, dat lea 1747:s áidojuvvon, ja vuhtto bures ahte dies lea guhká čužžon. Oasit áiddis leat gahččagoahtán ja máŋgga sajis állana áidi meara ja fiervvá guvlui. Go bieggan ahccu, de borrá ahcci vuođu, ja dál háliida Unjárgga báhpasuohkan divodit áiddi.
Kulturmuitu
Sámediggeráđđi lea danne juolludan Unjárgga báhpasuohkanii 200 000 ruvnnu kulturmuitodoarjjan divodit geađgeáiddi.
– Unjárgga girku lea várddus báikkis vuonas ja oidno juohke guovllus. Geađgeáidi lea čadnon girkui kulturmuitobirrasis mas leat muittut sihke risttalaš ja dan oskkus mii lei ovdal risttalašvuođa. Go divoda, de seailluha geađgeáiddi ja kulturbirrasa boahtte buolvvaide, lohká sámediggeráđđi Hans Ole Eira.
Eai muosehuhte dološ hávddiid
Sámediggi, Unjárgga gielda ja Várjjat Sámi Musea leat ovttas gávnnahan mo barggu sáhttet čađahit nu ahte eai muosehuhte hávddiid siskkobealde áiddi, eaige loddereserváhta.
– Dát čoavddus ii bilit kulturmuittuid iige muosehuhte lottiid monnedettiin ja dán lea vejolaš čađahit, lohká Sámediggeráđđi.
