-Almmuhus-
KULTUVRAVurdet 3000 guossi boahtit

Vurdet 3000 guossi boahtit

-

-

Ijahis idja - eamiálbmogiid musihkkafestivála álgá ihttin. Festivála lágiduvvo Anáris jo golbmanuppelogát geardde.

Ijahis idja feastivála buvttadeaddji Oula Guttorm muitala sis leat čađa gaskka lassánan guossit, muhto maŋemus golbma jagi leat juohke jagi fitnan oktiibuot birrasiid 3000 olbmo buot doaluin.

 

Ii dieđe ovdal dan beaivvi

Vaikko eai leatge vuovdán nu ollu  bileahtaid ovdagihtii, de jáhkká Guttorm goitge valjit gussiid boahtit, ja vuordá seamma loguid go ovddit jagiid.

– Mii eat láve vuovdit ollu bileahtaid ovdagihtii, mii lávet easka uvssas vuovdit eanemus bileahtaid. Sápmelaš lea oainnat dakkár ahte ii áibbas dieđe leago vuolgime feastiváli ovdal justa dan beaivvi, lohká son.

 

Buvttadeaddji lohká šaddat gelddolažžan oaidnit movt váldo vuostái, go feastivála lea veaháš earálágan go láve.

– Dán jagi leat sihke bearjadaga ja lávvordaga olgokonsearttat.

 

 

Álgoálbmotguossi Oarje-Siberiijas

Muđui lea festivála prográmmii boahtán vel okta lasáhus. Agrafena Sopochina boahtá Anárii gitta Oarje-Siberiijas.

– Son gullá hantiálbmogii. Son lea lingvista, gean spesiálasuorgi lea nuorta hantigiella. Sopochina lea čállán oahppogirjjiid ja sátnegirjjiid ja bargan Surgut guovllu hantiarkiivvas, muitala Guttorm.


Agrafena Sopochina boahtá Anárii gitta Oarje-Siberiijas. Ijahis idja preassagovva.

 

Árbevirolaš lávddis

Feastiválas lea árbevirolaš lávdi, ja Agrafena Sopochina loaiddasta “Luohti, leu’dd ja livđe” -konsearttas lávvardaga.

– Sopochina lea hui beroštuvvan sápmelaččaid kultuvrras ja ealáhusain ja háliidivččiige deaivvadit sámi aktivisttaiguin ja artisttaiguin Ijahis ija festiválas, muitala buvttadeaddji.

 

 

Ođđa sámemusihkka

Lávvardaga eahketbeaivvi Sajosa auditorias álgá konseartaollisvuohta, mii sisttisdoallá Ulla Pirttijärvi & Ulda ja Ánnámáret Ensemble skearroalmmustahttinkonsearttaid.

– Dát lea sihkkarit musihkkavásáhus, mii báhcá millii dán jagi Ijahis ija festiválas, oaivvilda feastivála buvttadeaddji.

Sajosa auditorias leat dáhpáhusa áigge sullii 250 čohkkánsaji. Vai oažžu sihkkarit čohkkánsaji, de ávžžuhit lágideaddjit auditoria dáhpáhusaide boahtit buori áiggis.

 

Šearradamos násti

– Festivála šearradamos násti lea ruoŧasápmelaš Sofia Jannok. Son almmustahtii giđđat ođđa skearrus, “ORDA – This is my land”, mii lea rámiiduvvon miehtá máilmmi. Sofia Jannok lea su musihka lassin šaddan dovddusin sámiid rivttiid bealušteaddjin ja aktivistan. Son joavkkuinis loaiddasta Sajosa šilljus olgolávddis bearjadaga eahkedis, čállet feastivála preassadieđáhusastis.

 

Vihtta video

Okta artista gii maid galgá feastiválas čuojahit lea Kárášjohkalaš Johan Anders Bær, ovttas Dronefolk joavkkuin. Sii almmuhedje ge skearru beassážiid. Bær lohká lea vuosttaš geardde čuojaheame joavkkuin Ijahis ijas.

– Dat gal šaddá somá, ja mis galgat maid vihtta video ja govaid čájehit konseartta oktavuođas, lohká Bær.

 

Gávdnomis Spotifyas

Sin ođđa skearru lea leamaš gávdnomis Spotify stream-bálvalusas, ja dán giđa lea maid Johan Anders Bær lágádus, Dat-lágádus, bidjan su ovddeš skearruid Spotifyii. Dat-lágádusa Ol-Johan Gaup muitala ahte ii leat nu dávjá ahte sámi musihkka almmuhuvvo digitála hámis.

–Su ovddit skearru «verdde» gal lea leamaš gávdnomis áigá, ja dál leat maid bidjan «Máhkarávju» ja «guovssu» dohko, lohká Gaup.

 

Ijahis idja álgá ihttin bearjadaga borgemánu 19. beaivvi ja bistá sotnabeaivái 21.beaivvi rádjái.

 

 

-Almmuhus-