-Almmuhus-
KULTUVRAVuosttaš geardde nammadan guokte nuorra dáiddára

Vuosttaš geardde nammadan guokte nuorra dáiddára

-

-

Riddu Riđđu lea nammadan Dán jagáš nuorra dáiddáriid.

Preassadieđáhusas almmuha Riddu Riđđu ahte dán jagáš nuorra dáiddárat leaba Biret Haarla ja Gáddjá Haarla, eret Dálvadasas Deanuleagis. 

Soai cealkiba preassadieđáhusas ahte lea gelddolaš nammaduvvot Dán jagáš nuorra dáiddárin, ja Gáddja cealká ahte son lea hui ilus.

– Munnje mearkkaša ahte beasan ain návddašit bargat musihkain ja dánsumiin Sámis. Dat lea hui buorre vejolašvuohta, dadjá Gáddja.

– Munnje lea hui stuora mearkkašupmi, go de lea vejolašvuohta čájehit maid moai letne bargan maŋemus jagi. Nammadeami bokte dovddan maid nannosat gullevašvuođa Sápmái, dadjá Biret.

Boahtteáiggi Sápmi

Festiválajođiheaddji Sandra Márjá West lea rámis go besset nammadit Dán jagáš nuorra dáiddáriid.

– Biret ja Gáddja leaba hui gelddolaš dáiddárat, geat leaba ollu olahan vaikko leaba nuorat. Soai leaba bures sajáiduvvan Sápmái, muhto guovlaba olggobeallái Sámi. Sámi dánsundáidda lea ain ovdáneame, ja Biret ja Gáddja ovddasteaba boahtteáiggi Sámi dánsuma.

Soai leaba 20- ja 21-jahkásaččat, ja studereba dánsuma Berlinas. Soai háliideaba ain suokkardit sámi perspektiivvas, ja álggahit dánsunčájalmasa ja ovttasbargat sámi musihkkáriiguin.

Sudno dánsumis suokkardeaba fáttáid nu go sámi identitehta, movt min historjá ja eallinvuohki váikkuha min rupmašii ja olbmuid oktavuođa eatnamiin.

Dán jagáš nuorra dáiddár lea ortnet mii juohke jagi vállje ovtta nuorra dáiddára ovdanbuktit dáidaga Riddu Riđu festiválaprográmma bokte ja eará doaluin maid Riddu Riđđu lea mielde lágideame miehtá jagi. Oažžuba 25 000 ruvdnosaš stipeandda ja beassaba orrut Lásságámmis.

-Almmuhus-