Porsáŋggg girku ii lágit ipmilbálvalusaid, hávdademiid dahje náitalemiid Porsáŋggu boaittubeale girkuin.
Porsáŋggu girku rahčá ruđalaččat ja leat šaddan giddet vihtta girku, Čuđegieddi girku, Billávuona girku, Bissojoga girku, Breanná girku ja Skuvvanvári girku.
– Mii leat váivves dilis dál, dadjá searvegodderáđi jođiheaddji Oddbjørn Karlsen.
Almmuhedje fuomášuhttima dihte
Gaskavahku beaivet Facebooka bokte almmuhii Porsáŋggu girku ahte rahčet 1,5 miljovdnasaš velggiin ja lea vuolláibáza doaibmabušeahtas. Searvegodderáđđi lea dan vuođul mearridan, jus galget nákcet doibmet girku bušeahta siskkobealde, ahte fertejit giddet dálvái girkuid.
Dat mearkkaša ahte eai šatta girkofálaldagat girkuin dálvveáigodagas, golggotmánus miessemánnui. Ii oktage ipmilbálvalus, hávdádeapmi dahje náitaleapmi. Dieđus maid boahtá ovdan ahte lea vejolaš hávdádit olbmuid báikkálaš báikkiide, muhto hávdádusseremoniija ferte dollot Leavnnja girkus. Sii árvvoštallet ášši ođđasit jus ruhtadilli buorrána.
– Eat oaidnán eará ráđi. Lea sávvamis ahte olbmot reagerejit ja leat midjiide veahkkin čalmmustahttit dán váivves dili, dadjá Karslen.
Bušeahtta
Son muitala sii leat geavahan jo jagi 2020 bušeahta ja leat dál 2021 bušeahtas ferten luoikkahišgoahtit ruđa. Vuolláibáza lea álgán jo jagi 2002, čilge Karlsen. Das rájes lea vealgi lassánan.
– Diimmá logut čájehit ahte lea 1,5 miljovnna ruvnno vuolláibáza. Go dát jahki nohká, de ballat mii ahte dat lohku lea lassánan guovtti miljovdnii. Livččiimet galgan 2002:s jo álgit giddet girkui, muhto mis lea álo leamaš jáhkku ahte dat ordnašuvvá, dadjá Karlsen.
Ovdagoddečoahkkin
Duorastaga sii leat ožžon Porsáŋggu ovdagoddečoahkkimis sátnevuoru. Karlsen lohká iežas sávvat ahte politihkkárat morihit ja árvvoštallet sin dili, ja dasto juolludit ruđa.
– Jus buohtastahttá eará gielddaiguin dan ruhtadoarjaga maid dat ožžot iežaset gielddas, de lea min supmi unni. Mii oažžut 811 ruvnnu juohke gielddaássi ovddas. Eará gielddat Finnmárkkus mákset lagabui 1150 ruvnnu juohke ássi ovddas, dadjá Karlsen.
Geahpedan virggiid
Karlsen lohká gieldda veahkki livčče sidjiide buressivdnádus.
– Mis lea páhpat sajis, mii lea buorre, muhto leat šaddan geahpedit eará virggiid, ii leat šat gos geahpeda. dárbbašat veakki olgobealde dál, dadjá Karslen.
Ii lohpit maidege
Porsáŋggu gieldda sátnejođiheaddji Aina Borch lohká Ávvirii ahte sii leat bovden girku otná ovdagoddečoahkkimii. Son dattetge váruha ahte sis lea heajos ruhtadilli, ii ge lohpit čovdosa.
– In lohpit maidege. Gielda lea gaskal 20-25 miljovnna minusa bealde, ja lea vuoruheamis sáhka dál, dadjá Borch.
Gielddastivra
Duorastaga diibmu ovttas lea gielddas ovddagoddečoahkkin. Borch lohká lea gielddastivrra duohken ášši loahpas.
– Mii oaidnit maid mearridat, muhto jus juolludit eanet ruđa, de ferte viežžat ruđa muhtun sajis. Gos, lea váttis diehtit, dadjá Borch.
Vaikke lea váttis diehtit, de sus leat jurdagat dan birra.
– Geahččalat suddjet dearvvašvuođa, mánáid ja nuoraid, muhto ii leat čiegusvuohta ahte leat suorggit gos mii sáhttit geahpedit goluid. Dan ii leat mis miella dahkat, go mii oaivvildat ahte daidda lea geahpedeapmi doarvái čuohcan, dadjá Borch.
