Measta 2000 eanet sápmelačča besset jienastit dán jagi sámediggeválggas. Lulli-Norggas leat eanemus lassánan jienasteaddjit.
Measta 2000 eanet sápmelačča besset jienastit dán jagi sámediggeválggas. Lulli-Norggas leat eanemus lassánan jienasteaddjit.
Dán jagi sámediggeválggas besset 1953 eanet olbmo jienastit go ovddit válggas. Boarrásepmosiid gaskkas lea eanemus lassáneapmi, 67-jahkásaččaid rájes. Geográfalaččat lea stuorámus lassáneapmi Lulli-Norggas, gos lea 29 proseanttain lassánan.
– Jáhkán dat leat eanebut ja eanebut geat dohkkehit ahte leat sápmelaččat, maiddái boarrásepmosiid gaskkas, lohká Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji Jørn Are Gaski NTB:i.
Vásihan dáruiduhttima
Gaski lohká iežas bearrašis maid máŋga boares olbmo geat eai leat Sámedikki jienastuslogus, geain lea sámegiella eatnigiellan.
– Sii gal dáidet vásihan olu vealaheami, ii ge lean nu positiiva lea sápmelažžan, lohká Gaski NTB:i.
Nuoraidorganisašuvnna Noereh jođiheaddji, Dávvet Solbakk, doarju Gaski.
– Ollugat boares sápmelaččain leat vásihan dáruiduhttima. Mu áhkku ja áddjá leaba vázzán internáhttaskuvlla, ja lea stuora lávki sudnuide dieđihit jienastuslohkui ja sámi servvodahkii, lohká Solbakk NTB:i.
Čájehit identitehta
Gaski ja Solbakk oaivvildeaba ahte ollugat dieđihit iežaset jienastuslohkui čájehan dihte ahte leat sápmelaččat, ja maiddái vai besset politihkalaččat oassálastit.
– Lulli-Norggas lea dat identitehtačalmmusteapmi go čálihit iežaset jienastuslohkui. Leat áinnas boares olbmot, geat áigá leat fárren lulás, geat čálihit iežaset jienastuslohkui, ja de dahket mánáidmánát maid dan, lohká Gaski.
Son oaivvilda ahte fárren iešalddis ii čilge lassáneami Lulli-Norggas, ja de fertejit ođđa jienasteaddjit geat leat gávnnahan iežaset sápmelažžan.
– Dás lea sáhka váldimis ruovttoluotta sámi identitehta ja historjjá, lohká Gaski.
Duohtavuođakommišuvdna áŋggirdahtii
Dávvet Solbakk oaivvilda ahte našuvnnalaš politihkalaš áššit, mu go duohtavuođakommišuvdna mii galgá guorahallat dáruiduhttima, leat nannen áŋggirdeami.
– Mun vásihan sámi nuoraid geat leat hui áŋgirat, ja nuorat ipmirdit man mávssolaš lea searvat. Lea stuora lávki čálihit jienastuslohkui, go de han lea sápmelaš, ja mu mielas galggaše buohkat atnit vejolašvuođa jienastit, ávžžuha Solbakk.
Ovdagihtii jienasteapmi
Servvodatdutkaninstituhta dutki Jo Saglie oaivvilda goitge ahte ii ábut bidjat nu stuora deattu dasa go jienastuslohku lea lassánan 13 proseanttain. Ovddit válggas lei gávcci proseantta lassáneapmi.
– Jienastuslohku lea lassánan dađi mielde juohke válgga dáfus, lohká Saglie NTB:i.
Lassáneapmi mearkkaša maid ahte vaikko ain eambbogat jienastit sámediggeválggas, de lassána maid sin lohku geat eai jienas.
Gaski lohká ollugiid heđiin riŋget sutnje juohke válgga oktavuođas geat galge jienastit válgabeaivvi, muhto eai beasa dan dahkat. Suohkaniin gos leat vuollel 30 registrerejuvvon jienasteaddji, fertejit buohkat jienastit ovdagihtii, vai sihkkarastá čiegus válgga.
– Livččii galgan jienastanterminála jienastanbáikkis gos jienasta elektrovnnalaččat, evttoha Gaski. (©NTB)
