Toril B. Kåven – Nordkalottfolket vuosttaševttohas Davviguovllus

Válgabiire: Davviguovlu

Bellodat: Nordkalottfolket (Davvikalohttaálbmot)

Namma: Toril B. Kåven

Ahki: 49

Siviiladilli: Náitalkeahtes, 1 mánná.

Eatnigiella/giella: Dárogiella

Beroštumit:

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

– Go bargá meahcástanealáhusain, de šaddet áinnas astoáigedoaimmat olles eallin. Mun in leat oalát ipmirdan mat astoáigedoaimmat leat, muhto jus dat leat dat maid olmmoš bargá go ii leat barggus, de ferte leat lohkat girjjiid, ráhkadit biepmu, mátkkoštit Itáliai – doppe lea nu buorre biebmu ja biras.

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Vuoi, dat lea nu olu. Mus leat leamaš máŋga stuora vásáhusa eallimis. Oažžut unna Elena lei gal issoras stuoris. Muđui ferten lohkat ahte Sámedikke ráhpán 2005:s, go gullen gonagasa sárdnume vuosttaš geardde, lei hirbmat stuora vásáhus ja gatnjalat golge aivve. Oalle heahpat, go duođaid dajan.

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– Mun ráhkadan biepmu. Mun sáhtán diibmoviissaid kohkket, gáhkket, ráhkadit hilljánis gaskabeivviid, lohkát ráhkadanneavvagiid. De mun vuoiŋŋastan. Mediteret ja lohkat girjjiid lea maid dehálaš jus galggan vuoiŋŋastit.

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

– Ferten namuhit guokte olbmo. Steinar Lem rohkki, gii jođihii «Framvarden i Våre Hender (FIVH)». Son oahpahii čáppa vugiin midjiide mo mii sáhttit leat birasseastit beaivválaččat, nu ahte eat masse eallinkvalitehta, buriid vásáhusaid dahje oadjebasvuođa. Son lei nu stuoris, nu jierbmái. Son lei dehálaš, ja mun váillahan su ain dan almmolaš digaštallamis. Nubbi lea mu «Besta», Ruth Bakken, mun lean bajásšaddan su bálddas Fállejogas. Son lei eret Fellas Sállanis. Son lei erenoamáš olmmoš. Sus lei álo juoga kreatiivvalaš hommá, ja eai lean olu ráddjehusat. Son bijai láibedáiggi lihttebassangárrái go láibungárri lei jávkan. Son oahpahii mu heahkalastit, njuhttet hearvanjuohtama, japánalaš dáiddabroderema ja ráhkadit veaikečuggestatgovaid. Moai snihkkiime ja njuhttiime ja barggaime nu erenoamáš olu. Son válddii maid mu murjet váhnemiid haga, moai manaime Suopasii ja Iešjávrái. Mun ohppen juoidá hui dehálačča su bargovugiin: dat leat mii olbmot geat bidjat rájiid, mii leat friidja bargat nu erenoamáš olu, ja rievdadit dan mii lea bahá, jus mii dušše ieža áigut dan.

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– Mun barggan meahcceealáhusas, mun murjen ja čoakkán urtasiid, oakkun ja viidásit reiden. Mii orrut ja doaibmat «Kåven Utmarksgård» Álttás, gos mis maid buvttadat «Nordlysmat» namas. Mus lea maid idjadansadji Duikkášmuotkkis, Návuona suohkanis. Lassin mun barggan maid ráđđeaddin ealáhusovdánahttimis, biebmobuvttadeamis ja mátkeealáhusas. Mus lea turisma mastergráda Belgias ja Englánddas, oassin oahpus lea mus maid Itálialaš vuođđofága ja mátkeealáhus Álttá Universitehtas. Muhto iežan mielas lei  somá go álgen ovtta jagi viessogálvosnihkkár skuvllain, doppe mun lokten erenoamáš bures.

Politihkalaš duogáš

Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leatgo leamašan sámediggeáirras?

– Mun ledjen Davvikalohttaálbmoga álggaheaddji ja álggahin listtu 2005:s, dalle lei namma Finnmárkku listtu. Maŋŋel rievddai Davvikalohttaálbmogin, mii dál lea organiserejuvvon bellodat. Mun lean leamaš sámediggeáirras dan rájes. Lea issoras váttis politihkas, olmmoš lea álo ovttaoaivilis juoga mainna juohkehačča válgaprográmmas, muhto lea olu mainna it leat ovttaoaivilis. Nu lei mis maid, ja danin álggaheimmet iežamet bellodaga.

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Meahcásteapmi lea lahka mu váimmu. Mii leat buohkat bajásšaddan dainna ahte meahcásteapmi ja luonddu ávkkástallan lea dehálaš oassi min identitehtas. Jus mis ii livčče máilmmigovva meahcásteami birra, de eat livčče mii mat ge. Mii fertet oažžut servodaga mii addá midjiide vejolašvuođa eallit dainna, ja geavahit luonddu, ja ráhkadit buriid bargobáikkiid doppe, jus áigut. Kultuvrii ja ealáhussii obbalaččat mun háliidan fokuseret, mii leat oallugat geain lea «oaidnemeahttun» sámi kultuvra, mii ferte beassat ilbmat čuovgadassii.

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Olbmuin ii leat luohttámuš Sámediggái. Dá eai leat mu sánit, dán leat dutkan – ja dat gal lea duođalaš! «Gievrras Sámediggi mas lea luohttámuš álbmogis» lea dehálaš višuvdna Davvikalohttaálbmogii. Jus mii bargat áššiiguin mat dagahit ahte álbmot luohttigoahtá fas midjiide, de addá dat fas eanet luohttámuša eiseválddiin ja našunála politihkkáriin, doaivvun ieš. Mii doaivut meahcásteapmi lea guoddevaš dán áššis, oktan kultuvrrain ja ealáhusain.

Čilge manne/ manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

– Mii eat lea ruvkedoaimmaid vuostá. Muhto, dat ferte leat nullaluoitin ruvkedoaimmain, justte nu mo oljoindustriijas lea. Nu guhká go eat nagot bissehit luoitimiid, de mii fertet vuordit roggamis resurssaid dassážii buoret teknologiija váldo atnui. Galgá maid dieđusge vuhtiiváldit báikkálašolbmuid ja eará ealáhusaid. Dát ferte árvvoštallot juohke eaŋkil áššis. Danne mii leat vuosttaldan Nussir-ruvke Fálesnuoris. Muhto mu mielas lea leamaš váttis Nussira vuosttaldit, go báikkálašdemokratiija lea leamaš mielas dása.

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

– Boazodoallu lea dehálaš ealáhus, muhto mii leat oaidnán ahte láhkaortnet ja hálddahus meannudit boastut máŋgga sajis. Sis berrejit ovdamearkka dihte leat seamma ortnegat go eanandoalus mii guoská verrui vuodjinfievrruin, ja lea jáhkkemeahttun ahte mis lea ealáhus gos ii leat lohpi eaiggádit iežas orrunbáikki/ealáhusbargobáikki albma ládje. Boazosápmelaš ii oaččo eanaoamastanduođaštusa iežas ealáhusbarttas. Visot dákkár áššit fertejit čorgejuvvot, vuoi sáhttá háhkat sihke reaidduid ja opmodagaid seammalágan eavttuiguin. Boazodolliin berrešii maid leat riekti eaiggádit “unnimusmeari” bohccuid vai birgejit ekonomolaččat, muhto dat berre leat dássádaga dainna man olu boazodoallit leat. Luondduvuođđu bidjá iežas gáržžádusaid. Seammás lea dehálaš ráhkadit dássedeattu boazodoalu ja eará meahcceealáhusaid ja meahccegeavaheddjiid gaskkas, vai sáhttit eallit bures bálddalaga.

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain?

– Das ferte ovttasbargat norgga eiseválddiiguin, ja háhkat buriid ortnegiid álggaheapmái obbalaččat. De sáhttá Sámediggi geahččalit vuhtiiváldit dárbbu lotnolasealáhusaide ja erenoamáš hástalusaide maiguin deaivvada árktalaš eanandoalus.

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

– Dat stuorimusat dat dávjjimusat vuhtiiváldojit, ii ge leat doarvái áddejupmi dasa ahte vuotna- ja riddoolbmot dat galget oažžut bargosajiid guolásteamis. Prinsihppa ferte leat ahte lagasvuohta addá vuoigatvuođaid. Unnimusaid earit berrejit leat doarvái stuorrát, ja seammás ferte leat vuogádat mii suovvá doaimmahit lotnolasealáhusa ovdamearkka dihte guolástemiin ja eanandoaluin.

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

– Mii leat olu olbmot, geain sámegiella ii leat leamaš ealas giella máŋgga bulvii, muhto liikká leat sápmelaččat. Dat mii lea deháleamos dákkáriidda go mii, lea ahte dán áigge gávdnojit buorit ortnegat oahppat sámegiela rávisolmmožin. Seammás leat buot sámegielat áitojuvvon, ja de lea dehálaš ahte mánát sámi guovlluin ožžot oahpahusa sámegillii jus sii dahje váhnemat sávvet dan. Mii sávvat maiddái ahte ođđadárogiella váldo eret siidogiellaoahpahussan min guovlluin, ja baicca galggašii buohkat beassat válljet sámegiela, kvenagiela dahje ođđadárogiela siidogiellaoahpahussan.

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Bargosajit mat gievrudit sámi kultuvrra ja sámi máilmmigova: meahcástanealáhus dego murjen, oaggun ja viidásetfievrrideapmi. Kultureaktuduvvon bargosajit dego design, musihkka, duodji, muitalusmuitaleapmi, teáhter, dáidda, biebmoguossoheapmi ja mátkeealáhus sáhttet addit buriid ja dehálaš bargosajiid, mat gievrudit sámi kultuvrra ja máilmmigova. Dušše jus lea gievrras sámi kultuvra ja ealáhus, de mii sáhttit ceavzit boahtteáiggis.

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

– Dat lea ášši mii lea nu gohčoduvvon ii-ášši, sihke Sámedikkis ja mediafitnodagain. Dat ollislaš ja bealjehis jaskatvuohta meahcástanealáhusa ja meahccegeavaheami birra mii lea guoddevaš min máilmmigovvii davvin. Maŋŋel go Sámediggi ásahuvvui lea unnán dahkkon seailluhan dihte min luondduresursaávkkástallan árbevieruid. Sámedikki sárdnestuolus leat mii moattis geat doarrut dán ovddas, ja moattis geat árvalit duođalaš rievdademiid vuoi dát sáhtášii rievdat. Dát čuohcá munnje garrasit, go mun dieđan mii leat duháhiid mielde geat leat bajásšaddan dakkár árbevieruiguin, ja geat orrut eahpideaddji ja measta bogostahkan go mii háliidit joatkit iežamet eallima murjemiin, vánddardit meahcis ja leat okta oassin luonddus. Mun ledjen doivon Sámediggi galggai olu dáinna bargat, muhto lean dađi bahábut vásihan dán justte nuppe ládje.