-Almmuhus-
OAIVILATSápmi ovttalágan vejolaš­vuođaiguin olbmuide geain lea doaibma­vádjitvuohta

Sápmi ovttalágan vejolaš­vuođaiguin olbmuide geain lea doaibma­vádjitvuohta

-

-

Doaibmavádjigat fertejit dohkkehuvvot ollesárvosaš servvodatlahttun, ja servvodaga ovdagáttuid ferte njeaidit, čállá sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto dán kronihkas. 

Juovlamánu 3. beaivi lea ON riikkaidgaskasaš doaibmavádjigiid beaivi, Norggas gohčoduvvo Funkisdagen. Beaivi čalmmustahttojuvvo deattuhan dihtii olbmuid vuoigatvuođa geain lea doaibmahehttehus oassálastit servvodaga buot osiide, sihke politihkalaččat, sosiálalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat.

ON dieđuid mielde eallá birrasii 15 % máilmmi álbmogis doaibmahehttehusain. Diehtit ahte maiddái sámi servvodagain ellet olbmot man nu lágan doaibmahehttehusain.

Davviriikkalaš dutkanprošeavttas «Samer med funksjonsnedsettelse» (Sámit geain lea doaibmavádjitvuohta) čujuhuvvui ahte sámiid dilli geain lea doaibmavádjitvuohta molsašuddá sihke bajásšaddaneavttuid, sámi duogážii čatnaseami, sohkabeali, doaibmavádjitvuođašlája, agi ja ássanbáikki mielde. Seammás dárbbašuvvo Norgga čálgoapparáhtas ain olu máhttu sámi kultuvrra, giela ja identitehta birra, ja stuorát dihtomielalašvuohta das maid dat mearkkaša.

Sámediggái lea dehálaš ahte olbmuin geain lea doaibmahehttehus leat ovttalágan vejolašvuođat servvodahkii oassálastimii. Jagi 2020 bijaimet dieđáhusas Sábme jállu – Sámedikki dieđáhus dásseárvvu birra duođas sámi doaibmavádjigiid eavttuid Sámedikki áššelistui. Jagi 2022 áigut ráhkadišgoahtit doaibmaplána mii konkretisere doaimmaid maid Sámediggi sáhttá čađahit, ja dan barggu oktavuođas bovdejuvvojit guoskevaš organisašuvnnat ja ovttaskasolbmot bargobájiide vai sáhttet buktit cealkámušaid.

Jáhkán ahte eanet servvodatoassálastin sámiid bealis geain lea doaibmavádjitvuohta mielddisbuvttášii ovdáneami min buohkaid várás. Doaibmavádjigat fertejit dohkkehuvvot ollesárvosaš servvodatlahttun, ja servvodaga ovdagáttuid ferte njeaidit. Vejolašvuohta beassat searvat ja ieš birget, eaktuda ahte čálgostáhta váikkuhangaskaoamit gokčet ássiid dárbbuid. Mii sámi servvodagas fertet dihtomielalaččat láhčit dili vai vejolašvuođat leat seammaláganat.

Jáhkán ahte eanet servvodatoassálastin sámiid bealis geain lea doaibmavádjitvuohta mielddisbuvttášii ovdáneami min buohkaid várás.


Árabuš dán vahku serven ságastallamii searvvi Norges Handikapforbund miellahtuiguin, oassin Funkisuka lágideamis ON riikkaidgaskasaš doaibmavádjigiid beaivvi oktavuođas. Munnje ovdanbuktojuvvojedje logut mat čájehit ahte 80 % vuođđoskuvllain eai leat heivehuvvon ohppiide juvlastuolus. Dasto čájehuvvui ahte 64 % nuorra olbmuin geain lea lihkadanváddu, lea vuođđoskuvla dat alimus oahppu maid leat čađahan, muđui álbmogis dát guoská 27 prosentii. Dá leat hirbmat alla ja suorggahahtti logut.

Jáhkán ahte min servvodat šattašii riggábun ja buorebun jus eambbogat oččošedje vejolašvuođa gárvet oahpu ja oassálastit bargoeallimii. Njulgestaga váikkuhit servvodahkii ja adnojuvvot resursan. Mis buohkain lea ovddasvástádus das, ja dásseárvoáššiid sámediggeráđđin bovden dán birra ságastallat, ja sávan ahte mii sámi servvodagas sáhttit njeaidit muhtin cakkiid. Mii galgat olles sámi máŋggabealatvuođa loktet oidnosii.

-Almmuhus-