– Sámediggeráđi mielas dieđusge galggašii luondduvalljodatlága 5. kapihttala revideret nu ahte guovlosuodjaleapmi čielgasit dohkkeha sámi luondduávkkástallama ja sámi kulturdoaimmaheami álbmotrievtti suodjaleami ja gáibádusaid vuođul, čállá kronihkkačálli.
Dárbbašuvvojit ođđa čovdosat ja buoret birashálddašeapmi daid stuora hástalusaid geažil maid dálkkádatrievdamat ja biologalaš valljivuođa massin dagahit. Luonddušiehtadus rahpá dan vejolašvuođa, ja sámi máhttu luonddu birra sáhttá leat čoavddus luonddu gáhttemis boahttevaš buolvvaide.
Eambbo deattuhit álgoálbmotmáhtu, álgoálbmotberoštusaid ja sámi geavahusa lága ollašuhttimis, sáhttá leat mearkkašahtti dehálaš go máilmmiservvodahkan galgat dustet hástalusaid mat bohtet.
Dálá birashálddašeami dáfus ii leat bálljo vuorddehahtti ahte Sámediggi sáhttá dohkkehit ođđa álbmotmehciid ja suodjalanguovlluid sámi guovlluin, nu ahte eai dahkkojuvvo stuora rievdadusat dálá lágain álgoálbmotberoštusaid searvvaheami hárrái. Sámi geavahusas ferte leat stuorát mearkkašupmi lága ollašuhttimis.
Álbmotmeahcit ja suodjalanguovllut mat álgoálggus galge suodjalit luondduvalljivuođa, leat baicca dagahan eambbo noađi guovlluide go dohko leat boahtán ođđa doaimmat, ja dat leat váttásmahttán sámi geavahusa mii juo gávdno. Mii sámi kultuvrra luondduvuđđosa suodjaleami ulbmil lea jus dat gáržžida kultuvrra doaimmaheami ja go sámi geavahus gildojuvvo?
Luonddušiehtadus dohkkeha álgoálbmogiid dehálaš rolla luondduvalljivuođa gáhttejeaddjin ja oasálažžan luondduvalljivuođa bisuheamis, divvumis ja guoddevaš geavaheamis.
Álbmotmeahcit ja suodjalanguovllut mat álgoálggus galge suodjalit luondduvalljivuođa, leat baicca dagahan eambbo noađi guovlluide go dohko leat boahtán ođđa doaimmat, ja dat leat váttásmahttán sámi geavahusa mii juo gávdno.
Dát ferte guoskat sámi guovlluin maid. Danne galggašii Luonddušiehtadusa nationála implementeren nuppástuhttit biraseiseválddiid guottuid sámi kulturdoaimmaheami, luondduhálddašangeavadiid ja guoddevaš geavaheami hárrái. Sámediggeráđđi evttoha Sámedikki dievasčoahkkimii ahte mii, sámiid álbmotválljen orgánan, galggašeimmet leat mielde hábmeme ođđa málliid ođđa suodjalanguovlluide.
Ođđa málle galggašii hábmejuvvot sámi lahkonanvuogi várjalit – vaarjelidh- suodjalit vuođul, mas hálddašit luondduresurssaid guoddevaš geavaheami bokte boahttevaš buolvvaid várás. Luondu seailluhuvvo jotkkolaš sámi geavaheami bokte, nugo ávkkástallanárbevieruid, ealáhusaid ja vuoiŋŋalaš vieruid.
Lihkostuvvan dihtii Luonddušiehtadusain, berre ođđa dálkkádat- ja birasministtar oaidnit vejolašvuođaid ávkkástallat sápmelaččaid luondduhálddašanmáhtus ja -ipmárdusas. Dán máhtu ferte dohkkehit ja deattuhit go mii boahtteáiggis galgat čoavdit min luondduresurssaid hálddašeami. Álbmotrievttálaš mearrádusat ILO 169, SP artihkal 27 ja ON julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid birra galget leat hálddašeami vuođđun. Dat lea vejolaš jus fal lea dáhttu.
Sámediggeráđđi evttoha ahte mii, sámiid álbmotválljen orgánan, galggašeimmet leat mielde hábmeme ođđa málliid ođđa suodjalanguovlluide.
Máilmmiservodat lea dohkkehišgoahtán álgoálbmogiid saji luondduhálddašeamis, earret eará dan bokte go leat ásahan álgoálbmogiid vuolggahan suodjalanguovlluid, gos álgoálbmogiid dárbbut ja árvvut deattuhuvvojit. Dál go Luonddušiehtadus láidesta ođđa geainnuide, de lea áigi ahte Norga čuovvula. Mii sáhttit oahppat riikkaidgaskasaš vásáhusain, nu go den Internasjonale naturvernunionens (IUCN) kategori VI (resursahálddašanguovllut), mii dohkkeha álgoálbmotvuoigatvuođaid ja árvvuid.
Resursahálddašanguovlluid ovdamunni lea, ahte dat addet suodjalanguovlluid ássiide eanet vuoigatvuođaid sihke das mii guoská eanarivttiid bisuheapmái, searvamii suodjalanguovlluid hálddašeami mearrádusaide ja maiddái vejolašvuhtii ain joatkit ceavzilis bivdo-, guolástan- ja háhkanpráksisiiguin, ja guohtuneatnamiid geavahemiin. Ja dan dahket seammás go bissehit eará stuorát sisabahkkemiid guovlluin, ja seailluhit ekovuogádagaid.
Sámediggeráđi mielas dieđusge galggašii luondduvalljodatlága 5. kapihttala revideret nu ahte guovlosuodjaleapmi čielgasit dohkkeha sámi luondduávkkástallama ja sámi kulturdoaimmaheami álbmotrievtti suodjaleami ja gáibádusaid vuođul. Boarrásit suodjalanláhkaásahusaid berre maid revideret nu ahte suodjalanguovlluid sámi geavaheapmi dohkkehuvvo ja suddjejuvvo, ja dieđusge maid nu ahte sáhttá ovdánit.
dieđusge galggašii luondduvalljodatlága 5. kapihttala revideret nu ahte guovlosuodjaleapmi čielgasit dohkkeha sámi luondduávkkástallama ja sámi kulturdoaimmaheami
Min boahtteáiggi višuvnnas leat čovdosat. Mii háliidit ovddidit luonddusuodjalanmálle man vuođđun lea sámi lahkonanvuohki várjalit – vaarjelidh – suodjalit. Dat mearkkaša ahte mii hálddašit luondduresurssaid boahttevaš buolvvaid várás, ja seailluhit luonddu jotkkolaš ja guoddevaš sámi geavaheami bokte.
