Mannan lávvardaga vuolláičállojuvvui Bådådjo suohkana ja Sámedikki ovttasbargošiehtadus. Sámediggepresideanta illuda ja sávvá sámi álbmoga geavahit buorrin šiehtadusa go hábmejit ja ovddidit sámi guoskevaš doaimmaid Davvi-Norgga nubbin stuorámus gávpogis.
Mannan lávvardaga vuolláičállojuvvui Bådådjo suohkana ja Sámedikki ovttasbargošiehtadus. Sámediggepresideanta illuda ja sávvá sámi álbmoga geavahit buorrin šiehtadusa go hábmejit ja ovddidit sámi guoskevaš doaimmaid Davvi-Norgga nubbin stuorámus gávpogis.
Sihke Bådådjo gávpotstivra ja Sámediggi leat meannudan oktasaš ovttasbargosoahpamuša politihkalaččat, muhto lávvardaga lei áigi dán vuolláičállit. Dilálašvuođa besse olbmot čuovvut Bådådjo gávpotguovddážis.
– Lei hui somás dáhpáhus gosa oallugat ledje boahtán. Dohko ledje boahtán gávttehasat, nu ahte sis geas lea sámi duogáš gal orro diehtimin soahpamuša birra. Moai sátnejođiheddjiin doalaime goappašagat oanehis sáhkavuoru ovdal go vuolláičáliime šiehtadusa. Doaluin ledje konsearttat gos sihke lávlla ja luohti gullui, deaivvai buorre dálki ja bessen dánsestit vel Bådådjo sátnejođiheddjiin, muitala sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Eai leat bággehallan
Sámi hálddašanguovllus leat logi suohkana ja Norgga njeallje davimus fylkka. Dasa lassin lea Romssa ja Bådådjo gávpogat vuolláičállán sierra ovttasbargošiehtadusaid Sámedikkiin. Sámediggepresideanta lea rámis go Bådådjo lea háliidan ovttasbargat singuin.
– Mu mielas lea hui positiiva erenomážit go Bådådjo suohkan lea ieš váldán oktavuođa ja háliidan ovttasbarggu. Ii leat dainna lágiin ahte mii leat bággen, muhto sis lea dáhtu ja beroštupmi buoredit Bådådjo sámiid dili, rápmo Keskitalo.
Šiehtadus galgá ávkin
Bådådjo ja Sámedikki šiehtadus lea ráhkaduvvon Romssa šiehtadusa vuođul. Šiehtadus fátmmasta sihke oahpahusrivttiid, mánáidgárdefálaldagaid, dearvvašvuođasuorggi, kulturáššiid ja diehtojuohkima. Sámediggepresideanta sávvá ahte Bådådjo sámi álbmot geavaha soahpamuša buorrin go sámi guoskevaš doaimmat galget hábmejuvvot ja ovdánahttit. Soahpamuš galgá ovdánahttit ja gáhttet sámegiela ja kultuvrra.
– Soahpamuša vuođul čájehit dáhtu, muhto jus galgat lihkostuvvat de gáibiduvvo ahte suohkan, Sámediggi ja álbmot geavahit šiehtadusa. Šiehtadus ii galggašii arkiivagálvun, ja danin sávan ahte olbmot geavahit šiehtadusa ja hástalit sihke suohkanpolitihkkáriid ja Sámedikki, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Álkit čoavdit čuolmmaid
Keskitalo muitala ahte formálalaš šiehtadusa geažil deaivvadit bealit dávjjibut, dalle oahpásmuvvá ja šaddá álkit hutkat ovdánahttindoaimmaid.
– Seammás dieđán maiddái ahte hástalusat sáhttet deaividit. Ovdamearkadihti lea Bådådjo gávpot mii stuorru, dat mearkkaša ahte eanet geainnuid huksejuvvojit ja orrunguovllut viiddiduvvojit. Dát lea hástalussan guovllu boazodollui. Mun jáhkkán ja sávan ahte šiehtadusa bokte lea álkit čoavdit vejolaš čuolmmaid, lohká son.
Čehpet dusten hástalusaid
Ovdal go Sámediggi ja Romssa suohkan vuolláičáliiga ovttasbargošiehtadusa, de čuožžiledje garra stuimmit ja sápmelaččaid árgabeaivi gárttai váttisin. Sámediggepresideanta jáhkká Bådådjo oahppan olu Romssas.
– Go Bådådjos ceggejuvvui sámegiel geaidnogalba, de dat vuos suoláduvvui ja nuppes ges málejuvvui. Doppe leamaš dáhpáhusat mat eai leat nu vuokkas, muhto lihkkus leat politihkalaš jođiheaddjit čehpet eastadan ja dusten hástalusaid. Dán jáhkkán ahte nagodedje justa Romssa geažil, mii han leat buohkat oaidnán man vearrái sáhttá šaddat, dadjá Keskitalo.
Oslo-šiehtadus ovdána
Maiddái Oslos ja Álttás lea dáhtu ovttasbargagoahtit Sámedikkiin, muhto goappašat gávpogat eai ovdán seamma láhkai.
– Guovtti vahkku geahčen lea Sámedikkis ja Oslo suohkanis ovttasbargočoahkkin, nu ahte soahpamušbargu ovdána doppe. Álttás ii ovdán nu jođánat, lea mearkkašanveara ahte Álttás lea bargu ádjánan guhkit go Bådådjos. Mun sávan maiddái Álttáin vuolláičállit šiehtadusa, doppe orro dáhtu ovttasbargat, muhto šiehtadusa sisdoallu lea veahá hástaleaddji, lohká sámediggepresideanta.
Válga sáhttá váikkuhit
Gieldda- ja fylkkadikkeválggat lahkonit, muhto sámediggepresideanta ii jáhke gal válgabohtosiid váikkuhit vuolláičállojuvvon šiehtadusaide.
– Diehttelasat sáhttá válga váikkuhit, muhto nu go lean Bådådjos ovdamearkadihti ipmirdan, de lea dušše Ovddádusbellodat leamaš soahpamuša vuostá. Nu guhká go eai oaččo buhtes eanetlogu, de vuorddán ahte ovttasbargošiehtadus dollojuvvo. Romssas gal vuorddán stabilitehta, galggašii juobe eanetlohku doarjut ovttasbarggu. Sihke Oslos ja Álttás lea Ovddádusbellodat posišuvnnas, in ge leat gal gullan ahte dat lea hehtten álgoságastallamiid. Muhto dat lea dieđusge váttis einnostit, sávan goit ahte buot bellodagat oidnet ávkki ja leat gergosat viidáset ovttasbargat, loahpaha Keskitalo.
Ávvir lea geahččalan oažžut Bådådjo sátnejođiheaddji Ole-Henrik Hjartøy ságaide, muhto son ii leamaš olámuttos.
