Inga Márenis lea veahá earálágán beaivválaš eallin go earáin go 30 lieggaceahkis sihkkelastá skuvlii.
Olgun gullo bárrostuhčan. Dáhkis jorrá boson mii bossu galbma áimmu. Temperatuvra máŋgalogi lieggaceahki. Čuvges vuovttat leabastit go nieida duolmmasta iežas sihkkeliin.
Inga Máren Näkkäläjärvi lea 17-jahkásaš Guovdageainnu nieida gii jahkebeali lea juo eallán Austrália-eallima gos son lea lonohallanstudeanta.
Eallin nuppebeal máilmmi
Lea iđit, diibmu lea ovcci go mun riŋgen Inga Márenii. Son lea ovcci diimmu ovdalis min, nu ahte doppe lea juo eahket. Son lea áibbas nuppegeahčen máilmmi orron juo guhtta mánu, unna mearragáddegávpogaččas Austrálias. Lagabui čilgejuvvon Queensland stádas Hervey Bayas.
Son lea joavdan beallemuddui iežas lonohallanáiggis ja eallá dego albma Austrália nuorra. Sus lea verddeeadni, verddeáhčči, verddeáhkku ja verddeoabbá geaiguin orru fárrolaga ja gulahallá beaivválaččat eaŋgalasgielain.
– Vuosttaš mánu lei hui ártet hupmat eaŋgalasgiela, ja lei hui váivi ja lossat go aivve šadden eaŋgalasgiela hupmat. Mánu maŋŋel gal šattai dábálažžan ja dál gal juo manná bures, muitala son.
Austrálias ii álgge skuvla liikká árrat go Norggas, nu ahte Inga Márenis láve buorre áigi iđidiid. Iđđes háhppeha biktasiid dahje lanja bassat, olgun čohkahallat ja vuojadit basseaŋŋas mii sis lea olggobealde viesu. Doppe lea áibbas dábálaš ahte viesuid luhtte lea basseaŋŋa, danne beassa vuojadit vaikko goas.
– Orun hui lahka skuvlla, nu ahte dohko manan váccii dahje sihkkeliin, muitala son.
Maŋŋel skuvlla leat leavssut, sáttogáttiin finadit olbmáiguin ja gaskabeivviid borrat. De lea ge juo eahket fas.
Austrália golmmain sániin: báhkas, fiinnis, sáttogáttit
Muhtun jagiid dás ovdal lei Inga Márena oabbá lonohallanstudeanta Amerihkás. Dalle mearridii son maid ahte son gal maid áigu nu.
– Mus lei miella vuolgit dakkár báikái gos lea liekkas, jurdda lei Ođđa Selándii dahje deike Austráliai. Áidna eaktu lei ahte galggai leat liekkas ja dakkár riika gos hupmet eaŋgalasgiela, go háliidin ovdánahttit iežan giela. Dovddan dál ahte human eaŋgalasgiela olu njuovžileappot.
Go bivddán Inga Márena čilget Australia golmmain sániin de jurddašišgoahtá. Guoktálastá ja jurddaša mealgat ovdal vástida:
– Báhkas, fiinnis … ii, ii fiinnis gal. Dahje juo fiinnis fal. Na mun logan báhkas, fiinnis ja sáttogáttit. Lea hui váttis válljet mii lea buot buoremus Austráliain, muhto mun jáhkán dat lea dat liekkas dáppe, ja liikon sáttogáttiide. Dáppe leat maid koalat ja keŋgurut maid oainnán measta juohke beaivve, dat lea mu mielas hui somá, mojohallá son.
Vaikko Inga Márenis leat somás beaivvit nuppegeahčen máilmmi, de ii čiegat ahte okta dain mii lea vearramus orrut nu guhkkin eret ruovttus ná guhkes áiggi lea dat ahte váillahit ruovttu.
–Diehttelasat váillahan ruovttu, go dovddan ahte ovttaládje lean okto nu guhkkin eret. Nubbi lea maid kulturšohkka go fuobmájin man guhkkin eret Sámis dál lean.
Áibbas eará juovllat go masa lea hárjanan
Dábálaččat lea muohta, buolaš, juovlabiebmu, bearaš ja čikŋabiktasat juovlaruohta oassin Inga Márena juovllain. Dán jagi ii lean mihkke nu go láve, go ávvudii albma austrálalaš juovllaid verddebearrašiin. Finadii sáttogáttis juovlabeaivvi, dahje «Christmasday» nu go doppe lohket, ja borre mearabiepmu.
– Lei oba ártet ávvudit juovllaid dáppe. Go dáppe han lea geassi, eai de oba orron ge juovllat. Austrálalaš juovllat maid eai leat liikká formálalaččat go mis leat, eai ge juovllat oro liikká stuorrát dáppe go mis Eurohpás. Muhto hui somá ávvudit juovllaid nu go dáppe ávvudit daid.
Vaikko bearaš lei boahtán guossái, de ii loga Inga Máren dan addán duođi eambbo juovladovddu.
– Sii maid lohke ahte eai oro oba leamaš ge juovllat, hui ártet, boagusta son.
Hubmás, rohkkes ja smáđáhkes austrálalaččat
Vaikko liekkas ja sáttogáttit geasuhedje Inga Márena, de lea skuvla váldoágga manne dál eallá Austrália niegu. Son lea oahppi «high schoolas» gos leat oahppit 7. ceahki rájes gitta 12. ceahki rádjái. Iđđes go skuvlii galgá čavget, de nahkeha skuvlauniforpma ala. Die leat juo guokte erohusa maid Inga Máren jođánit mearkkašii go bođii Guovdageainnu joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas.
– Mu mielas dáppe lea áibbas earálágán skuvla go ruovttus. Iđđes ii mana áigi válljet biktasiid go juohke beaivve galgá skuvlauniforbma alde. Dáppe oahpahusas lea maid eambbo nu ahte oahpaheaddji hupmá ja fertet ieš čuovvut mielde ja noteret. Guovdageainnus lea kánske eambbo nu ahte oahpaheaddji hupmá minguin.
Austrálialaččat leat hubmás, rohkkes ja smáđáhkes olbmot. Go Inga Máren bođii ođđa skuvlii, de eará oahppit vajot čájehedje sutnje beroštumi, jearahedje, hupme suinna ja háliidedje oahpásnuvvat.
– Sin mielas lei hui somá go bohte lonohallanstudeanttat. Dieđusge lea muhtumiin stuorát beroštupmi go earáin ja muhtumat eai oba beroš ge, muhto eatnasat leat hui roahkkadat amas olbmuiguin ja jearahit mo manná. Dáppe leat hui siivo olbmot.
Ožžot beaivvážis energiija
Go jearan mii Austrália ja Sámi stuorámus erohus lea, de Inga Máren fas jurddašišgoahta. Maiddái dat lei veahá váttis. Ii riekta dieđe juste dan stuorámus erohusa, muhto vuohttá earret eará dán:
– Dáppe olbmot lihkket hui árrat, ovdal go beaivi badjána danne go dáppe lohket beaivvážis oažžut dan energiija, dadjá son ja bohkosa.
Austrálias lea maid, nu go Norggas, skuvla vihtta beaivvi vahkkui ovdal lea friddja vahkkoloahpaid. Inga Márena vahkkoloahpa doaibma lea sáttogáttis finadit, dahje tuvrrahallat.
– Vahkkoloahpaid láven sáttogáttis jus lea fiertu, verddebearraša mielde vuolgit tuvrii dahje olbmáiguin tuvrrahallat.
Muđui Inga Máren eallá juste dego eará Austrália nuorat, ja loaktá áiggi hui bures.
