Soai leaba bargan guhká oažžut Margareth Kihulla Guovdageidnui, ja dál beasaiga Inger Anne Pulkain viimmat deaivvadit Álttá girdišiljus.
Inger Anne Pulk deaivvadii Margareth Kihullain (26) diibmá, ja evttohii sutnje ohcat álgoálbmoga journalistihkkamasterohppui Sámi allaskuvlii. Go fállui oahpposadji sutnje, de álggahii barggu čoaggit sutnje ruđa vai nagoda olahit stáda gáibádusaid internašunála studeanttaide.
Soai eaba lihkostuvvan čoaggit dan 121 000 ruvnno mii lei gáibádus, muhto de bođii fálaldat priváhta fitnodagas Finnmark Rein, mii fálai oasseáiggevirggi sutnje. Mánnodateahkeda ollii Margareth Kihulla viimmat Áltái gos Inger Anne Pulk lei vuordime, ja ganjalčalmmiid salasteigga nubbi nuppi.
– Mun lean vuordán dan nu guhká. Dat lea niehku mii ollašuvvá, illuda Margereth Kihulla go ollii Áltái 13 buolašgrádas.
– Mus leat nu ollu jurdagat. Viimmat letne nagodan olahusa masa letne bidjan nu ollu barggu, muitala Inger Anne Pulk maŋŋel go lea váldán su vuostá girdišiljus.
Lei ráhkkanan
Son ii aŋkke oaivvil ahte lei nu čoaskkis.
– Mun ledjen ráhkkanan ahte lea čoaskkis, go buohkat jerre lean go mielaheapme go deike vuolggán. De ii orron dan dihte nu čoaskkis go vurden, bogostallá Kihulla, gii galgá juo logaldallamiidda guokte beaivvi maŋŋel go ollii Norgii.
Ballá beahttimis olbmuid
Margareth Kihulla lea ožžon veahki Inger Anne Pulkas čoaggit ruđa, ja leaba nagodan badjelaš 60 000 ruvnno čoaggit. Dál son illuda álgit Sámi allaskuvlii, muhto seammás lea maid balus.
– Leat nu ollugat geat leat addán ruđa. Mun balan ahte in ceavzze skuvlla, ja dan láhkai beahtán olbmuid, čilge Kihulla ja illuda Guovdageidnui ollet.
– Lean gullan ahte doppe leat hui fiinna ja siivos olbmot, ja ahte doppe lea sierra kultuvra, muitala Kihulla, gii ieš gullá Zigua-álgoálbmogii.
Stuora ovddasvástádus
Inger Anne Pulk ii eahpit ahte olmmái birge Guovdageainnus.
– Mun dovddan dan stuora ovddasvástádusa jus ii loavtte, muhto son lea seammás hui láddan ja hui vissis ahte dá lea juoga maid son áigu. Mun gal jáhkán mannat hui bures, oaivvilda Pulk.
Guođđán bearraša
Son rámida Kihulla go lea vuolgán Norgii guovtti jahkái, ja lea guođđán eatni, áhči ja vielja.
– Son lea duostil go lea vuolgán, guođđán bearraša vai ollašuhttá niegu ja váldá oahpu, muitala Pulk.
Doarjun
Ovdal go Kihulla bođii, de lei Pulk ráhkkanahttán su buollašii ja skábmii. Ovddos guvlui atná maid dehálažžan humadit váttisvuođaid birra.
– Moai letne humadan, ja letne šiehttan ahte galge geavahit áiggi ságastallat. Áigo ovtta lávkki ain hávális váldit, dadjá Pulk. Son lea maid hupman Kihulla váhnemiiguin geat leaba giitevaččat go son lea veahkehan olbmá beassat Norgii.
– Soai maid oaivvildeaba Margaretha oažžut eambbo vejolašvuođaid go váldá eanet oahpu, ja lea hui buorre diehtit ahte soai doarjuba su.
Gullan nu ollu
Margareth Kihulla lohká su váhnemat leigga balus go son ná guhkás lea mannan ja galgá guhká jávkat.
– Muhto soai ipmirdeaba dieđusge manne mun vuolggán, ja háliideaba ahte mun válddán oahpu, muitala Kihulla ja lohká iežas illudit oaidnit Sámi.
– Lean gullan nu ollu Sámi birra, ja illudan oaidnit makkár duođai lea dáppe, dadjá son. Ii leat vuosttaš geardde go son Norggas orru. Kihulla lea guhtta mánu vázzán biibbalskuvllas Lulli-Norggas.
– Mun dušše sávan ahte ii šatta beare ollu láibi, bogostallá son ja čilge ahte son ii leat hárjánan borrat aivve láibbi go nu go ovddit háve go orui Norggas.
