Beassážiid 2022 oassálasten Sámi Grand Prix gilvvuide lávlagiin «Dát vuovdi» Elin & The Woods joavkkuin.
Lean guktii ovdal seamma joavkkuin oassálastán Melodi Grand Prixas Norggas. Lei erenoamáš somá leat das mielde, muhto doppe vásihin ahte áddejupmi sápmelaččaid eallinvuohkái ii lean álo das. Moai oaččuime gažaldagaid mat duođaštedje dan, ja maiddái veháš makkárge kommentáraid.
Ovdamearkka dihte gažaldat «Leat go fitnan duoddaris ieš báhčimin dien bohcco, oažžundihtii dieid čorvviid maid geavahit?». Mus ledje oainnat albma čoarvvit dalle lávddis.
Diekkáraš vásáhusat dagahedje ahte mus lei unohas dovdu go lávkejin MGP-lávdái dien vuosttaš háve 2017:s. Muhto in lean jáhkkit ahte mus galggai unohas dovdu leat Sámi Grand Prix lávddis.
Go lávke lávdai, de ii sáhte ii eisege vuordit ahte buohkat liikojit, áddejit ja leat ovttaoaivilis dasa maid dagat. Mun háliidin leat mielde Sámi Grand Prixas danin go dat lea dat áidna sámi lávdi máilmmis mii lea dušše fal Sámiide – Sámi luođi ja musihka várás.
Háliidin leat dakkár lávddis gos ii dárbbaš ballat ahte šaddá menddo ollu sámevuohta ovdanbuktimis, vai in dárbbaš čilget juohke diŋgga. Ledjen illudan leat mielde go mun vurden sáhttit dovdat iežan leat ruovttu-lávddis.
Nu mo mun lean ádden, de dát lávdi lea jurddašuvvon midjiide vai beassat ávvudit min sámevuođa. Gos mii sápmelaččat ieža galgat beassat mearridit mo mii háliidat ovdanbuktit min rašes Sámi kultuvrra min iežamet vuogi ja vuoiŋŋa mielde.
Mun geavahin áiggi jurddašit makkáraš lávlagiin mun háliidin oassálastit Sámi Grand Prixii. Maid háliidan mun oaidnit eambbo dien lávddis. Mo sáhtán mun gudnejahttit dán lávddi? Loahpas šattai gal dat lávlla vehá hástaleaddji, ja dihten leat bures dáhkkon vuoitit dáinna.
Muhto mun lean jo oktii vuoitán SGP. In gillen smiehttat ahte lea deháleamos vuoitit. Baicce jurddašin: «Maid sáhtán mun dahkat dán lávddis maid ii heivešii nu bures dahkat eará lávddiin?». Dát leai mu vejolašvuohta geavahit dan lávddi justa dasa.
Mun háliidin gudnejahttit min máttuid. Mo leai min jietnageavaheapmi álgoálggus? Čuohtejagiid ovdal pop-musihka. Lea váttis diehtit, muhto mun jáhkán dalle geavahedje vehá makkárge jienaid, ja ii dan áigge lean lávlla huksejuvvon pop-lávlaga málle mielde (vers-ref-vers-ref-bridge-ref-ref).
Háliidin buktit dovddu dien áiggis otnážii. Iežan mielas oruime nagodan dan muhtin muddui aŋkke. Teaksta muitala mo olbmos sáhttá leat oktavuohta luondduin, ja maiddái beziin. Luondu lea min oahpaheaddji ja várjaleaddji.
Dáid máŋimuš jagiid lean lohkan ollu girjjiid Sámiid birra. Maiddái daid boarraseamos girjjiid mat gávdnojit. Ohppen man olu mun in dieđe Sámiid eallinvuogi ja historjjá birra. Gaskavahku ovdal lávvardat-TV-sáddaga mun lohken NRK Sápmi árvvoštallamiid. Mun heađásmuvven ja álgen njulgestaga čierrut.
In lean goassege ovdal ožžon nu heajos árvvoštallamiid, muhto ii lean danin mun heađásmuvven. Muhto mun moraštin go oidnen vuođu arvvoštallamis. Moraštin go mii eallit dákkár servvodagas gos lea šaddamin dábálaš ahte mii sápmelaččat ieža dáruiduhttit min iežamet ja ahte mii sápmelaččat ieža eat ane árvvus buot osiid min sámi kultuvrras ja vuoiŋŋalašvuođas.
Ledje guokte árvvoštalli. Nubbi daža ja nubbi sápmelaš. Vuosttažettiin mun lohken dán: «Mun lean árvvoštallan olu, čuvvon sihke Melodi Grand Prix, Stjernekamp ja Eurovision, muhto in dieđe gal nu olu sámi musihka ja luođi birra.»
Nie álgá daža árvvoštalli. Ja mun smiehtastin: Manin dákkár olmmoš gii ii dieđe sápmelaččaid birra galgá muitalit su oaivila min ovdanbuktimiid birra? Ii bat dát lávdi leat midjiide sámiide?
Smiehtastin daid logináre girjjiid min sámiid birra maid dážat leat čállán áiggiid čađa. Leat muitalan sin oainnu min álbmoga birra, dieđekeahttá nu olus eambbo min birra. Gal mii buohkat diehtit ahte lea máŋgii čállon min birra ahte luohti lea áddemeahttun ja mii vearrát lea.
Dál árvvoštalli maid čállá ná munno lávlaga birra: «Lea measta veadjemeahttun čilget dán lávlaga.». «Mun gal rievtti mielde balddáskan. Orro dego Ringenes Herre -filmmaid entamuorra-valvi livččii birastahttime, ja eanni eannážan fargga njielasta mu. Dahje dego livččen dolvojuvvon ilgadis eksorsisma-dáhpáhussii guhkkin vuovddis.»
Ja, it ban jáhke, dát árvvoštalli lea seammaláhkai ballán mo 1550-logus girječállit ledje. Okta historjjálaš girji gos sámit namuhuvvojit: «Historia de gentibus septentrionalibus» ja «Carta Marina» jagis 1555.
Čálli lea Olaus Magnus ja girjjis leat dákkár muitalusat: «Kartet er rikt illustrert med vesener og forestillinger fra folkeliv og folketro, et eksempel er et fryktet havsluk i Lofoten, som drar til seg store skip med mann og mus. – Plutselig åpnet havet seg og slukte intetanende sjøfarere. Dette var noe som folk trodde på. I reiseberetninger kan vi lese om hvor stor redsel sjøfolk hadde for å bli dratt ned av Moskenesstrømmen, og de gikk gjerne langt utenfor Lofoten for å unngå havsvelget.»
Munno lávlla lea nagodan árvvoštallái addit dan seamma dovddu mo dalle don dolin ledje dážain go hálle sámieatnamiid birra. Maid dál 2022:s čállá sáhtašii leat váldon girjjis mii lea čallon 1550 logus.
Muhto gal mun dieđusge ádden manin lea dehálaš ahte son muitala su oaivila. Mii han fertet diehtit maid olggobealde olbmot smihttet min birra. Mii han háliidat ahte buohkat galget liikot min musihkkii. Mii háliidat maiddái leat mielde dán ođđaáiggis ja dárbbašit diehtit mii heive dohko. Ammas sii ballat mis. Mii han eallit sin máilmmis.
Lea go nu ahte Sámi Grand Prix musihkka ferte dohkkehuvvot olggobealde máilmmis? Ahte lea dehálaš ahte olbmot geat eai dovdda min kultuvrra maiddái galget liikot min ovdanbuktimiidda? Muhtin muddui lea šaddan nu, danin go nu lea musihkka- ja guoimmuhanmáilbmi. Iešguđet institušuvnnain, lágádusain ja olbmuin lea áigumuš ahte min musihkka galgá beaggit máilbmái.
Dalle besset dadjat:
«Viimmat lehpet dii sápmelaččat ádden masa mii liikot. Viimmat lehpet ádden mo ráhkadat guoimmuheaddji bihtáid maid miige sáhttit návddašit vaikko eat ádde sámevuođa. Dalle gal dii beassabehtet min TV kánalaide, rádioide ja doaluide.».
Dalle šaddá dakkár gilvu ahte gii nagoda buoremus láhkai heivehit sámi kultuvrra dáža máilbmái. Dakkár gilvu lea mis juohkebeaivválaččat min servvodagas. Ja, min leat šaddan čeahpit dasa. Oažžu lohkat leat sullii 500 jagi dassái daruiduhttin álggii. Sápmelaččat odne leat eambbo dáruiduhttojuvvon go 100 jagi áigge.
Otná beaivve lea sáhka das ahte sámevuohta lea ovdáneamen. Muhto mu mielas orrut mii ieža maid nu dáruiduhttojuvvon ahte mii eat oainne ahte leat dušše ovdáneamen dážamáilmmis, eatge min iežamet árbevirolaš árvvuid vuođul.
Mii váldit oainnat sin árvvuid alcceseamet. Dan ii leat váttis dahkat. Min servvodat han lea hábmejuvvon dasa. Oassi sápmelaččain leat maiddái dážat. Sihke dáža ja sámi. Ja dalle lea vel álkit guođđit daid osiid Sámi kultuvrras mat eai heive stuorraservvodahkii.
Pop-musihkas lea čuovvovaš ráhkaneavva:
«Geavat 90 % juoga maid buohkat lean gullan ovdal. Lasit 10 % juoga ođđasa ja earálágana.».
10 % dušše. Dien láhkai ráhkada juoga masa buohkat liikojit. Dáid máŋimus jagiid leat vaikko man ollu ovdamearkkat ahte sápmelaččat leat dahkan justa dan. 90 % popmusihkka ja 10 % sámi. Ja dat doaibmá. Doaibmá maid eará surggiin servvodagas.
Gal buohkat mearridit ieža makkár árvvuid sii háliidit iežaset eallimis. Sámis leat máŋga álbmoga ja eallinvuogi. Eai buot sápmelaččat leat ovttaoaivilis ahte mii mearkkaša leat sápmelaš. Mis leat sierralágan árvvut, ja maiddái máŋga sivdnádusmuitalusa. Ođđamáilmmi mii gal buohkat fertet čuovvut váikko mo leaš.
Muhto galggašii leat seamma dohkálaš ja lunddolaš čuovvut dološ sámi árvvuid.
Ii galggašii nu ahte jus vuoruha dološmálle, de dat lea heitot. Váttisvuohta dán áigge han lea doalahit min kultuvrra, ja eallinoainnu, ja ealáskit dan fas, nu ahte mii eat masse šat eambbo das. Iigo leat dat min ulbmil? Min ulbmil manin mii čuolahit min rivttiid? Vai lea go ulbmil ahte mii leat 10 % earálágan go earát?
Mu mielas Sámi Grand Prix veahkeha min seailluhit min kultuvrra, juoigama ja musihka. Nubbi árvvoštalli, sámi journalista, aktivista ja juoigi, čállá ná: «Imašlaš ja meariheapme. Mu mielas dát lávlla ovddida boaresmállet ja stereotyhpalaš vugiid movt oaidnit sámevuođa. Mu mielas ges heive buorebut turisttaide, sámefánssaide ja molssaevttolaš olbmuide.».
Nu mo mun ádden dan, de son dadjá ahte boaresmállet, stereotyhpalaš, ja dan maid turisttat, sámefánssat ja molssaevttolaš olbmot liikojit lea muhtin lahkai heittot? Sámi «stereotyhpa» lea luondduolmmoš, ja don dolin ledje buohkat luondduolbmot. Lea man vuođul olles min eallinvuohki, jurddašanvuohki ja kultuvra lea huksejuvvon. In dieđe mo eará lahkai galggašii oaidnit sámevuođa máttu.
Ja sámi fánsa gal dieđusge boahta dasa liikot! Sámi fánssat leat dakkárat geat ánssášit min árbevirolaš máhtu, ja háliidit ahte min árbevierut galget doalahuvvot. Olusat ohcalit dovdat oktavuođa luondduin maid eai soaitte leat goassege dovdan. Lean deaivan ollu sámi fánssaid geat beroštit eambbo sápmelaččaid historjjá ja kultuvrra birra go muhtin sápmelaččat ieža.
Maŋŋeleappos árvvoštallamis fas čállá ahte munno lávlagis lea menddo ollu juoigan: «Muhto juo, imašlašvuohta šaddá badjelmearálaš ja lea maiddái menddo olu savkkástallan, čottalávlun ja juoigan.».
Son lea juoigi ieš, muhto su mielas lea menddo ollu luohti dán lávlagis. Ferten geardduhit: Dat áidna sámi musihkkagilvu máilmmis jurddašuvvon dušše fal sámiide. Sámi Grand Prix lávddis leai menddo ollu luohti? De lean gullan dan ge. Muhto čottalávlun ii leat gal dán lávlagis gostege, muhto varra orro dan lahkai.
Eará oassálasti birra čállá seamma árvvoštalli fas ná: «Son ii dárbbaš deavdit lávlaga luđiin.». Makkár juoigi čállá dán láhkai luođi birra? Ja gii bat dárbbaša deavdit lávlaga luđiin? Orui oaivvildeamen ahte luođis ii leat árvu jus dat lea lávlagis.
Go lohken dáid árvvoštallamiid mun dovden dakkáraš bákčasa mii sáhttá leat oasáš das maid min máttarmáttut leat dovdan go dážat bohte ja dubmejedje sin. Go dadje ahte luohti lea suddu – ii juoigat! Dat maid dát Sámi nisu dadjá 2022:s livččii sáhttán váldon muhtin dážanjálmmis ovddeš áiggi. Lea go sin oaidnu mis báidnon midjiide nu sakka ahte mii eat šat boađe eret das?
Mun dihten ahte muhtimiid mielas lea diet lávlla varra ártet, muhto in árvidan ahte galgen dovdat iežan dego balddonassan lávddis go čállen dán lávlaga daid ealás, ivdnás vuvddiid birra. Dat vuovddit mat leat leamaš dáppe min guovlluin duháhiid jagiid, ja addán midjiide muoraid, murjjiid, šattuid ja eallinvuođu agibeaivve…
Lávddis mun lávlon sániid «vuovdi ealáska». Muhto buot lea áibbas seavdnjat mu birra. Čuovggat eai boahtán goassege ala, dat ealás vuovdi mu teavsttas bázii seavdnjadassii. Muhto diekkár lea maid luondu. Das lea sihke čuvges ja sevdnjes bealit. Ja dáidda lea diekkár ahte sáhttá máŋggaláhkai vuostáiváldit dan. Juohkehaččas lea iežas áddejupmi das.
Mun loahpas áddejin ahte diet árvvoštallan leai duođaštus ahte manin munno lávlla leai dehálaš buktit Sámi Grand Prixii. Diet leai sivvan ahte manin mus nu gievrasit bođii dat hállu ahte justa diekkár lávlagiin oassálastit. Gal dát lávlla gusto válddii min maŋos áiggis, máŋgga láhkai. Ja mun ohppen olu das.
Moai bođiime goalmmádin, seamma go Melodi Grand Prixas 2017:s, ja dat leat mu mielas viehka buorre duođaštus, ahte doppe leat olbmot geat fal áddejit ja beroštit, vaikko gávdnojit sii geat eai.
Muhto ferten gal deattuhit ahte in mun oaivvil ahte ođđamállet lávlagat eai galggašedje Sami Grand Prixas. Oaivvildan ahte mun háliidivččen oaidnit máŋggalágan ovdanbuktimiid doppe. Ii dušše ođđamállet, muhto máŋggalágan somás bihtáid, mat čájehit geat mii sápmelaččat leat.
Dát vásáhus Sámi Grand Prixas čuozai munnje nu garrasit ahte mun oaidnigohten dákkár sullasaš áššiid juohke beaivve min servvodagas. Mo mii sáhttit daruiduhttit min iežamet, – váldit sin árvvuid alccesat. Dát leai dušše okta ovdamearka mu eallimis.
