RuoktotOAIVILATMassá go sámeálbmot iežas vuoiŋŋalaš giela?

Massá go sámeálbmot iežas vuoiŋŋalaš giela?

-

-

– Sámegielas lea stuorra vuoiŋŋalaš sátneriggodat. Dán riggodagas fertet mii atnit ávvira. Vuoiŋŋalaš giela haga gefo sámegiella, čállá kronihkkačálli. 

Sámegielas lea stuorra vuoiŋŋalaš sátneriggodat. Dán riggodagas fertet mii atnit ávvira. Vuoiŋŋalaš giela haga gefo sámegiella. Dat livčče stuorra táhpan sámi álbmogii ja sámi servodahkii. Ja maiddái Norgga servodahkii.

Muhto dakkár dilli sáhttá dál šaddat duohtan. Lestadialaš čoakkalmasain lea árbevierru geavahit dulkkaid. Muhto ollu báikkiin Sámeeatnamis lea dál lestadialaš lihkadus jávkamin. Dat ii leat dušše stuorra vuoiŋŋalaš vahát, muhto maiddái vahát giela dáfus. Dán áiggi leat eanas dušše vuorasolbmot geat muitet daid boares sámi sálmmaid ja rohkosiid.

Muhto kristtalašvuohta sámi guovlluin lea dál heajos dilis. Nuorra olbmot eai beroš váhnemiid oskkus.


Lihkus atná Norgga girku ain dulkkaid ja geavaha sámegiela ipmilbálvalusain. Ja maiddái go lestadialaš sárdnealbmát, Norgga Sámemiššuvdna ja belohahkii maid hellodatustibat ain atnet fuola sámegielas iežaset čoakkalmasain. Dáinna lágiin boahtá sámegiella oidnosii sámi servodagain iešguđet guovlluin. Ja vuoiŋŋalaš sátnevuorká doalahuvvo ealasin.

Muhto kristtalašvuohta sámi guovlluin lea dál heajos dilis. Nuorra olbmot eai beroš váhnemiid oskkus. Sii eai boađe girkui, eai ge čoakkalmasaide. Boađus das lea vuoiŋŋalaš geafivuohta, ja nu maid gielalaš geafivuohta.

Sánit nugo «árbmu», «ándagassii addojupmi», «lonástus», «soabahus», «váibmoláđisvuohta» ja «vánhurskkisvuohta» leat muhtin ovdamearkkat sámegiela vuoiŋŋalaš fámus. Jos mii eat šat gula dáid sániid, eatge geavat daid, de dat láhppojit. Ja dakkár sániid haga mii maid massit dan gielalaš ja vuoiŋŋalaš sisdoalu mii dain lea.

Go vuoiŋŋalaš sánit jávket, de jávket maiddái kristtalaš árvvut ja kristtalaš eallinvuohki.


Go vuoiŋŋalaš sánit jávket, de jávket maiddái kristtalaš árvvut ja kristtalaš eallinvuohki. Lea go dat ovdáneapmi? Lea go dát buorre vuođđu man ala sáhttá hukset Sámi ja Norgga servodaga ja min mánáid boahtteáiggi? In jáhke. Mii fertet atnit fuola sámegielas ja hálddašit dan rikkis vuoiŋŋalaš árbbi mii ain gávdno dán gielas.

Must Read

«Ráhkisvuohta mii fátmmasta buot»

0
Novealla «Ráhkisvuohta mii fátmmasta buot» lea Anett Hotti Tuoremaa čállán ja Marit Elin Kemi lohká dan.     

Biila buollan Biedjovákkis