Dán jagaš márkomeannu festivála álgá odne ja festiválajođiheaddji lohká ahte son illuda ráhppat dán jagaš festivála. Festiválas besset guossit guldalit sihke dovddus sámi artisttaid, gávppašit márkaniin, searvat girjeságastallamiidda, semináraide ja ollu eará hávskes doaimmaide.
Dán jagaš márkomeannu festivála álgá odne ja festiválajođiheaddji lohká ahte son illuda ráhppat dán jagaš festivála. Festiválas besset guossit guldalit sihke dovddus sámi artisttaid, gávppašit márkaniin, searvat girjeságastallamiidda, semináraide ja ollu eará hávskes doaimmaide.
Odne lea 16. geardde go márkomeannu festivála lágiduvvo ja festiválajođiheaddji, Marita Kristin Eilertsen lohká ahte son lea hirbmat duđavaš dán jagaš prográmmain ja lea illudan hui sakka dán beaivái go beassá ráhppat festivála.
— Mun lean hui duđavaš dán jagaš prográmmain. Mis lea nu ollu mii lea hui buorre, muhto dainna mainna lea eanemus rámis lea kulturmeahcci mii lágiduvvo lávvordaga, lohká Eilertsen.
Olbmot miehtá sámi
Vaikko eai leat vuovdán nu ollu bileahtaid ovdagihtii de festiválajođiheaddji ii dainna váivašuva go son diehtá ahte festivála guossit lávejit uvssas oasttit eanaš bileahtaid.
— Mii eat leat vuovdán nu olu bileahtaid ovdagihtii, muhto mun dieđan ahte mii vuovdit eambbo bileahtaid uvssas. Mun sávan ahte bohtet festiválaguossit min campii geat návddašit festivála ja loktet áiggi dáppe. Nu guhká go bohtet olbmot miehtá Sámi de lean mun duhtavaš, láve hui somá oaidnit oahpes ámadeajuid festiválas jagis jáhkkái, muitala Eilertsen.
Šilttat láhppon
Bidjat šilttaid luoddagurrii lea hui dehálaš nu ahte ođđa festiválaguossit gávdnet festiválabáikki. Gaskavahkku ledje márkomeanu eaktodáhtolašbargit bidjan šilttaid luoddagurrii, muhto ii mannan guhkes áigi ovdal šilttat fas jávkkehedje, ja ii okta ge diehtán gosa šilttaid šadde. Festivála jođiheaddji mielas lea dát hui váivi go sin šilttat eai beasa leat ráfis.
— Mii leat gávdnan guokte šiltta muhttin vuovddis gosa oidnoje manname vázzinluottat, dohko lea vissa muhttin viggan čiehkat min šilttaid. Mu mielas čájeha dat dušše man dehálaš dat lea lágidit márkomeanu festivála go orro ain váttisvuohta dat ahte dáppe lágiduvvo sámi festivála, čilge son. Vaikko orro nu ahte muhtin olbmot vigget billistit festivála ovdii, de lohká festiválajođiheaddji ahte dat ii galgga billistit sin festivála ovdii moktege.
— In doaivvo ahte dat váikkuha min festivála guđege lágiin. In oainne dárbbu dainna váivašuvvat, mii gal dušše ráhkadasttit ođđa šilttaid ja cegget fas luoddagurrii, lohká Eilertsen.
Illuda
Dálkedieđáhus lea juoga maid Eilertsen ii leat duostan iskkat, go son lea jurddahan ahte sii fertejit váldit dálkki nu go šaddá ja ii leat duostan bearehaga sávvat makkárge dálkki.
— Dat šaddá hirbmat somá ja mun nu illudan. Mun duođai sávan ahte sii geain lea vejolaš guossohit festivála dán vahkkoloahpa bohtet festiválii,
Márkanastinparadiijás
Dán jagáš Márkomeanus besset festiválaguossit valljivuođa návddašit márkaniin gos leat 17 gálvovuovdi. Dasa lassin lágiduvvojit lonuhallanmárkanat lávvardaga maŋŋágaskabeaivvi.
Márkaniin vuvdojit ulloliinnit, gáktečiŋat, gahpirat, gođabiktasat, silbbat, čikŋahearvvat, gohput ja girjjit – namuhan dihte veahá. Márkomeanu profiilla vuolggasadji lea autenttalaš sámi kultuvra, ja ovddida sihke árbevirolaš duoji ja ođđaáiggi sámi hábmema márkaniin. Danne lea festivála bidjan njuolggadussan ahte eai galgga vuvdojuvvot fálska “sámegahpirat” márkaniin. Márkanat leat rahpas bearjadaga ja lávvardaga go lea festivála.
Čuovvovaš 17 vuovdi bohtet márkaniidda:
-Čiŋat, Guovdageaidnu
-Eira Duodjelatnja, Guovdageaidnu
-Gironvarre Design, Kárášjohka/Divtasvuodna
-Graveniid, Kárášjohka/Áltá
-Design MJHuuva, Giron
-Kristine Eira, Guovdageaidnu
-Made in Jukkas, Čohkkiras
-Marit Anne Bongo, Guovdageaidnu
-Marit Ravna Sara, Kárášjohka
-Reinkjøtt-Marked, Guovdageaidnu
-Reisa Skinnprodukter, Ráisa
-Sámi Design, Guovdageaidnu
-Silver Suonjar, Guovdageaidnu
-Silvia Rehnlund, Ulpi
-Skániid girjie, Skánik
-Åse Vullenieida Solli, Narviika
-Sissel Martinussen, Evenášši
— Dasa lassin lágida Márkomeannu lonuhallanmárkaniid festiválas lávvardaga maŋŋágaskabeaivvi. Dohko sáhttet festiválaguossit buktit biktasiid ja -dávviriid maid eai šat geavat – ja lonuhit alcces ođđa biktasiid ja dávviriid. Dát lea oassin Márkomeanu birasprofiillas.
– Mii ávžžuhat festiválagussiid, sihke sin guđet bohtet guhkkin ja sin guđet bohtet lagašbirrasis, váldit mielde biktasiid ja dávviriid maid eai šat geavat lonuhallanmárkaniidda. Vaikke vel dušše okta bivttas dahje okta diŋgga lea buorre, dat illudahttá min. Jurddaš man vuogas lea ođđa biktasiid oažžut Márkomeanus, itge leat máksán daid ovddas maidige – ja dasa lassin seasttát birrasa, mojohallá Márkomeanu festiválajođiheaddji, Marita Kristin Eilertsen.