Okta deháleamos fáttáin dán válgagiččus lea Guovdageainnu skuvlla dilli. Guovdageainnu skuvla lea heahtedilis go váilot oahpaheaddjit ja fágabargit. Manne lea skuvla dán dillái šaddan?
Manne lea váttis rekrutteret ja bisuhit oahpaheddjiid sámi stuorámus suohkanis?
Váhnemat leat jo guhká fuolastuvvon dili dihte. Lea go skuvlla jođiheapmi addán makkárge čilgehusa manne ná lea šaddan skuvladiliin ja movt ná guhkás sáhttá leat mannan? Dál váilot oahpaheaddjit ja fágabargit. Manne eai leat virgáduvvon? Váilevaš kvalifiserejuvvon ohcciid dihte? Váilevaš ohcciid dihte obanassiige? Ruhtadilli? Heajos bargobiras dahje jođiheapmi?
Dát heahtedilli guhká leamaš ja ii leat mihkkege ođđasiid suohkanii. Maid suohkanpolitihkkárat leat bargan maŋemus áigodaga? Leatgo sii jearran mo skuvllas manná oahpaheaddjedili dáfus vai eaigo leat beroštan jearrat eaige guldalit makkár hástalusat doppe leat. Mii registreret ahte Dáloniid listtu dálá sátnejođiheaddji dadjá NRK:i ahte politihkkáriin ii leat lohpi seaguhit bargoaddi ja bargi bargodillái. Dát min mielas lea boastut, go politihkkárat fertejit goit beassat diehtit maid suohkan dahká rekrutterema ektui ja skuvlla dili buorideapmái.
Mii áigut rámidit oahpaheddjiid geat leat skuvllas, ja geat leat guhká ferten ceavzit dilis gos eai šat olle bargan dan maid galget, go dilli lea mannan oahpaheami ovdii. Politihkkáriid bealis fertet mii duođas váldit ja bidjat buot min návccaid čoavdit dán buot ovddemusat. Mánáid dilli lea dat deháleamos investeren min suohkana boahtteáigái.
Guovdageainnu Sámilistu vuoruha dipma árvvuid ja erenomážit mánáid, skuvlla, dearvvašvuođa ja boarrásiid dili. Olbmuid dilli lea buot deháleamos, ja dán oktavuođas lea vuosttažettiin mánáid dilli ja mánát mat gillájit. Oahpaheaddjit maid gillájit, váibet badjelmeare, ja buohccindieđihuvvojit. Ja jus vel nagodivčče gávdnat sadjásaš bargiid, de dat šaddá divrras ja dain dávjá ii leat pedagogalaš gelbbolašvuohta, mii fas čuohcá mánáid oahppamii. Fágabargit maid váilot, ja dat čuohcá psykososiála dillái. Skuvllas gullo givssideami birra. Ohppiin leat iešguđet dárbbut, ja lea bággu heivehit oahpahusa ja čuovvoleami sin dárbbuide. Váhnemat fertejit jávkat iežaset bargguin go eai leat oahpaheaddjit, ja dat čuohcá fas eará osiide servodagas. Lea ilgat jurddašit makkár váikkuhusat leat psyhkalaččat mánáide, oahpaheddjiide ja váhnemiidda, muhto dan maid ferte duostat dahkat vai dasa čovdosiid gávdná.
Rekruterenbargu ferte leat proaktiiva. Dán áigge ii ábut vuordit ahte dušše virgealmmuhus čoavdá rekruterema. Juohke virggi oktavuođas ferte váldit oktavuođa ja gulahallat vejolaš ohcciiguin ja hástit sin boahtit Guovdageidnui. Ja de bidjat návccaid dasa ahte bisuhit sin dáppe. Danin lea Guovdageainnu Sámilistu evttohan rekruteren- ja stabiliserenprošeavtta mainna muhtun dihto olmmoš bargá. Mobbeneastadanbargui ges lea birasbargi dehálaš. Buot dáidda lea dehálaš ráhkadit albma bargorutiinnaid nu ahte virggiide rekruteren lea miehtá gaska jođus, iige šatta dušše «ražasteapmin» duollet dálle dahje belohahkii bargu.
Buorre beaggin, rabas, luohtehahtti ja rehálaš servodat lea eaktun dasa ahte suohkanis lea buorre orrut. Mii fertet mieđihit ahte dál ii leat buorre beaggin, olbmuin ii leat luohttámuš politihkalaš jođiheapmái ja dat čuohcá olles min servodahkii. Mun fárrejin fas ruoktot maŋŋel go ledjen oahpu gazzan dan dihte go muiten man buorre lei bajásšaddat Guovdageainnus. Lea váivi ja máilmmi duođalaš jus boahtteáiggis eai jurddaš mánát mat dál bajásšaddet dáppe dan seamma.
Go guoská gáiddusoahpahussii, de leat mii vuordime strategiijaplána mii lea jođus ja galgá ođđa suohkanstivrras meannuduvvot. Okta čoavddus soaitá integreret gáiddusoahpahusa skuvlii, vai oahpaheaddjit barget sihke skuvllas ja gáiddusoahpahusain? Muhto dán ii sáhte dieđusge konkluderet ovdal go kártenbargu lea dahkkon, ja buohkat geaidda ášši guoská leat beassan oainnuideaset buktit. Buot vuosttažin fertet dahkat skuvlla geasuheaddji bargosadjin ja buoridit min mánáid oahppandili.
Elle Mári Dunfjell Oskal
Guovdageainnu Sámilisttu sátnejođiheaddjeevttohas
