Okta njálla Várnjárggas manai 300 kilomehtera oarjelulás-guvlui, ja gávnnai eará njálaid Ráissas. Dat leat buorit ođđasat dan hirbmat áitojuvvon náli ektui.
Okta njálla Várnjárggas manai 300 kilomehtera oarjelulás-guvlui, ja gávnnai eará njálaid Ráissas. Dat leat buorit ođđasat dan hirbmat áitojuvvon náli ektui.
Njálla oidnostii Reisa Nord fuođđokámeras borgemánus Romssa ja Finnmárkku ráji gaskkas.
Bealljemearkkain sáhtte oaidnit ahte lei okta dan 27 vielpáš maid luite Várnjárgii guovvamánus.
Maŋemus jagiid leat dušše guokte njála registreren Ráissas, ja dat ođđa njálla lea joavdan báikái gos leat unnán njálat báhcán.
Golbma eará vielpá maid luite Várnjárgii, leat maid guođđán báikki, ja mannan Gáldoaivái Supmii, gos eai leat registreren vielpáid jagi 2000 rájes.
Dehálaš čatnat smávvajoavkkuid oktii
– Njálaide lea dehálaš ahte iešguđet indiviidat lotnahuvvet, ja addá genehtalaš variašuvnna, mii dahká ahte nálli álkibut ceavzá.
Seammás go vurdet sáhpánnáli lassánit davvin, de vurdet ođđa njálaid guoddit vielpáid boahtte jagi, lohká NINA seniordutki Nina Elisabeth Eide.
Felles Fjellrev Nord lea rájirasttildeaddji Interreg-prošeakta ja Norgga, Ruoŧa ja Suoma ovttasbargu.
Biebmanautomáhtat gávdnojit Reisa Nordas ja Sis-Romssas. Seammalágan automáhtat leat biddjon sihke Ruoŧa ja Suoma beallái maid.
Mihttu biebmanautomáhtain lea ahte njálat mat ásset ovtta báikkis galget ceavzit, muhto maiddái stimuleret vánddardit báikkiide gos ellet eará njálat. Automáhtat leat ráhkaduvvon nu ahte dat stuorát ja valjis riebannálli ii beasa borrat dan biepmu.
Buorre ovttasbargu
NINA lea njála šaddadanprográmma oktavuođas luoitán vielpáid ja bidjan biebmanautomáhtaid Várnjárgii, ja lea ovttasbargan Romssa universitehtain Fjellrev Finnmark/COAT prošeavttain. Dál vurdet njállalogu lassánit davvin.
Sullasaš doaimmat leat čađahuvvon ja čađahuvvojit Gaska-Norggas. Buot njállajoavkkut leat lassánan, ja goziheapmi čájeha ahte njálla johtá joavkkuid gaskka eanet go ovdal.
Johtet biepmu maŋis
Soaitá leat go joavkkut sturrot, de lassána johttin, ja gaskka oatnu joavkkuid gaskkas.
Njálla mii dovdá nuppi njála hája, stimulerejuvvo joatkit. Dat sáhttet maid jorgalit, ja heitet vánddardeamis.
– Njálat mat vánddardit mannet guovlluide gos sáhttet gávdnat borramuša, ja ceavzin de lassána. Biebmahagain lea dakkár effeakta, ja veahkkebiebmamiin sáhttet maiddái stivret johtima ja ásaheami, ja oažžut bistevaš njállanáliid. Dat lea eaktu náli ceavzima ektui guhkit áiggi badjel, čilge Eide.
