-Almmuhus-
KULTUVRA Lohkanveara girjjit beassážiidda, iešguđet miela mielde

Lohkanveara girjjit beassážiidda, iešguđet miela mielde

-

-

Daid koronaáiggiid lea lunddolaš buđaldit ruovttudoaimmaiguin. Dá lea listtu girjjide mat leat lohkanveara. Buot girjjiin leat sámi aspeavttat, juogo leat čállán sápmelaččaid dahje leat sámi birrasiid birra. Dát listu ii moktege vuorut girjjiid.  

Sámi girjjálašvuođa pionera

Boares nauti Johan Thuri Čálli: Nils-Aslak Valkeapää Lágádus: DAT Jahki: 1995

llustrašuvnnat Kerstin Hjertén bokte. 

Karin Tuolja lea jorgalan girjji julevsámegillii.

Preassagovva
Preassagovva

Čakčat Frankfurta girjemeassus čájehuvvui teahterbihttá Johan Thuri (1854-1936) birra mas ledje neavttárat. Boazodoalli, Guovdageainnus eret, adno vuosttaš sámi girječállin. Dat lei hirpmahuhtti dahku, go diehtit sus ii lean makkárge formála oahppu. 

Dovddus Davvi-Sámi čálli Nils-Aslak Valkeapää lea dahkan dán girjji mas govvida Thuri ja dan áiggi mas son elii. Lassin leat girjjis tevnnegat ja teavsttat mat eai leat ovdal almmuhuvvon.  Gelddoleamos osiid gaskkas leat reivvet maid Thuri čálii Dánskka antropologii Emilie Demantii áigodagas 1904–1934. Daid birra lea dehálaš diehtit sutnje gii háliida eambbo diehtit Thuri birra, go Demant lei dat gii ávžžuhii Thuri čállit girjji sámiid birra, ja mii de jorgaluvvui dánskkagillii. Thuri reivvet leat su iežas giehtačálan govvejuvvon. Dás leat maid Thuris eambbo reivvet ja dokumeanttat. Lea maid miellagiddevaš ahte buot čállagat leat Thuri iežas čállinvuogis, eanas leat davvisámegillii, muhto leat maid čállosat dánskkagillii, eŋgelasgillii ja ruoŧagillii.  

Sámi Science fiction

Fugl (romána) Čálli: Sigbjørn Skåden Lágádus: Cappelen Damm Šáŋŋer: Science fiction Jahki: 2019

Preassagovva
Preassagovva

Sámi girječálli Sigbjørn Skåden, Romssas eret, lea čállán dystopiija mas lea čielga poehtalaš giella. Dovddus science-fiction-vugiin váldá Skåden ovdan gomuvuođa koloniserema. Muitalusa dáhpáhus lea guovtti áigodagas boahtteáiggis. Seammaládje go sápmelaččat Norgga historjjás, de romána olbmot birgejit guorba eatnamiin. Lea oalle sevdnjes ja dystohpalaš muitalus maid Skåden muitala, muhto dat lea seammás gudneáŋgir ja lei sáhttit leat 120 siiddu guhkit. Dat boktá jurdagiid ja addá filosofalaš jurddabuđaldeami das ahte movt lea leat olmmožin ja guđe guvlui min sivilisašuvdna lea jođus, muhto das leat maid váilevašvuođat.  Skåden mearkkašuhttá iežas poehtalaš gielain ja su čehppodat govvidit amas planehta luonddu lea hirbmat buorre. Frásat nu go «Mellom husene faller skygger, små lommer av mulm» ja «Nede i dalen skinner de fremmedes kuppel som ei stjerne» duođaštit ahte čállis lea čiekŋalis poehtalaš ája.

Hutkkálaččat Ruoŧa-Sámi bajásšaddama birra

Årddå – vid trädgränsen Čálli: Harriet Nordlund Mánáidgirji Lágádus: DAT Jahki: 2016

Preassagovva
Preassagovva

Sámi lágádus DAT lea dovddus sin bures illustrerejuvvon ja ivdnás girjjiid dihte. «Årddå – vid trädgränsen», man Harriet Nordlund lea čállán, lea ge juste dákkár girji. Ibbá lea viđajahkásaš ja orru bearrašiin ordda lahka Årddås, mii lea unna gávpogaš Julevsámi guovllus Norrbottenis. Dáppe eai leat eará mánát, earret stuorraoappá Sunná, nu ahte Ibbá ohca stoahkanguimmiid rávisolbmuid ja elliid gaskkas. Son oahpásmuvvá golmma guovžžačivgii maid bearaš biebmá. Ibbá hutká alcces niehkomáilmmi gos sáhttá idjalotti čielggis čohkkát go dat girdá násttiid guvlui, ja oahpásmuvvá Álui ganij -álbmogii geat orrot eatnan vuolde. Muhto go Ibbá deavdá čieža, de lea áigi sutnje molsut skuvlla ja vuolgit internáhttii. Dáppe bahččagit vásiha mo lea leat sápmelažžan stuorra Ruoŧa servvodagas ja gehččojuvvot heajubuš boargárin. 

Harriet Nordlund riegádii Johkamohkis 1954:s, ja lea bargan neavttárin, rešissevran ja mánusčállin ovdal go šattai mánáidgirječállin 2016:s. Su hutkás ja dramáhtalaš mánáidgirjegovvideapmi lea huksejuvvon su iežas vásáhusaide. Dá lea čáppa ráhkisvuođajulggaštus sámi eallinvuohkái ja sámiid lagasvuhtii lundui ja elliide. Vaikko Årddås lea mánáid hutkás ipmárdus máilmmis guovddážis, de lea dá muitalus maid rávisolbmot maid sáhttet lohkat. Eai das leat dušše poehtalaš govahallamat, muhto divvu maid dehálaš gažaldagaid. Girjji lea Kerstin Hjertén čábbát illustreren. Karin Tuolja lea jorgalan girjji julevsámegillii. 

Erohtalaš tabuášši govvideamit 

69 čuoldda pylvästä Čálli: Inger-Mari Aikio Lágádus: DAT/Jahki: 2018 Poesiija

69 čuoldda. Preassagovva
69 čuoldda. Preassagovva

Inger-Mari Aikio-Arianaick riegádii Ohcejogas, Suomas 1961:s ja lea sámi girječálli gii čállá davvisámegillii. Dan rájes go vuosttaš diktačoakkáldaga almmuhii 1989:s, de lea Aikio-Arianaick čállán iešguđet šáŋŋeriid. 2004:s lei son sámi evttohas Davviriikkaid ráđi girjjálašvuođa bálkkašupmái.

Diktačoakkáldagas «69 čuoldda pylvästä» leat fáddán nissonat geat muitalit iežaset seksualitehta ja erohtalaš deaivvademiid birra iešguđet albmáiguin. Dás bohtet máŋggat iešguđet dovddut oidnosii. Muitaleaddji lea muhtumin erdon beahtahallama ja váilevaš duhtadeami geažil, eará háviid ges lea erohtalaš návddašeapmi ollislaš ja boktá eallinmovtta sutnje, ja dasa lassin oažžu su dohkkehit iežas dakkárin go lea. «69 Čuoldda» lea sierralágan ja buktá ođđa ja ealaskas jiena sámi girjjálašvuhtii.

Dát divttat dáidet buoremusat heivet jaskadit lohkat go loktejit tábuáššiid maid birra hárve hupmat. Nissoniid seksualitehta lea fáddá mii lea gelddolaš, ealaskas ja maiddái sierralágan. Dát maiddái giktala fantasiija.

Olmmošbivdu duoddaris 

Mere Blod Čálli: Jo Nesbø Aschehoug lágádus, 2015 Šáŋŋer: Krim

Preassagovva
Preassagovva

Beassážiid lea áigi goas krimma lohkat. Jo Nesbø ieš lea čállán garra krimromána mas Finnmárkkuduottar ja sápmelaččat leat guovddážis. «Mere Blod» girjjis sirdá «krimgonagas» eret Oslos, gos Harry Hole-girjjiid dáhpáhusat leat, sámi ja lestadialaš oassái Finnmárkkus.

Jahki lea 1977, ja Nesbø stargadit govvida áiggi. Oslo-dievdu, gii dadjá alddis namman «Ulf», ilbmá Finnmárkui, ja muitala son áigu oassálastit jahkásaš rievssatbivddus. «Lea» luoiká «Ulfii» sihke bissu ja bartta duoddaris rievssatbivdui. «Lea» lea náitalan guolásteddjiin «Hugoin», gii lea láhppon meara nalde. Dieđusge čuožžilit dovddut «Ulf» ja «Lea» gaskkas. Seammás bohtet dievddut Oslos Finnmárkkuduoddarii ohcat váldoolbmo. «Ulf» lea oainnat sorron suollemas áššiide Oslos.

Oahpes vuogi mielde Nesbø doalaha alla gelddolašvuođa rávnnji, seaguhuvvon sevdnjes humoriin. Dás leat máŋga hearvás birrasa, olmmošgovvideami ja ságastallama. «Mere blod» girjjis lea Nesbø viežžan inspirašuvnna  Western-šáŋŋeris, go «Ulf» muittuha bissoolbmá geas lea váibmu rievttes sajis, ja sápmelaččat ges muittuhit veahá indiánaid  oarjemeahcceguovllus, seammás go Finnmárkkuduottar boktá assosiašuvnnaid duolba rásseeatnamiidda. Miellagiddevaš lea maid ahte Finnmárkkuduoddaris lea dálkkodahtti ja dearvvašlaš váikkuhus váldoolbmui. 

Čállán: Nils Gjerstad 

- Advertisement -
-Almmuhus-