-Almmuhus-

OAIVILAT

Dát lea oaivilčálus, cealkámuš, kommentára dahje kronihkka maid ekstearna čálli lea čállán. Čállosis ovddiduvvojit čálli oainnut, guottut ja oaivilat. 

Kjerkola šállo­šahtti guottut sámiid rivttiid hárrái

-

-

Ministtar orru gáddimin ahte son ja stáhta iehčanassii sáhttet mearridit guđe rievttit gustojit ja guđet fas eai, čállá sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto dán kronihkas.

Goasii boakčánin go lohken mo dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol dulko sámiid ja álgoálbmogiid rivttiid ILO-konvenšuvnnas 169, man Norga lea geatnegahttojuvvon čuovvut. Ministtar orru gáddimin ahte son ja stáhta iehčanassii sáhttet mearridit guđe rievttit gustojit ja guđet fas eai.

Ruksesbellodaga dearvvašvuođapolitihkkár Seher Aydar lei jearran ministaris jáhkkágo son ahte dálá dearvvašvuođabálvalusat čuvvot ILO-169 artihkkala 25. Lea dán gažaldaga vástádusas mas dat suorggahahtti čuoččuhusat bohtet ovdan.

 Ministtar orru gáddimin ahte son ja stáhta iehčanassii sáhttet mearridit guđe rievttit gustojit ja guđet fas eai.

Runar Myrnes Balto, sámediggeráđđi

Lea namalassii nággu das, ahte makkár dearvvašvuođarievttit Norgga beale sámiin leat. Lea ovttaoaivilvuohta das ahte álgoálbmogiidda galgá fállat dearvvašvuođabálvalusaid nu ahte maiddái álgoálbmogat ožžot dan buoremus vejolaš fysalaš ja mentála dearvvašvuođastandárdda. Váttisvuohtan lea dat go Kjerkol ii gidde fuomášumi dasa ahte seamma artihkkalis boahtá ovdan ahte stáhta galgá háhkat eamiálbmogiidda «váriid vai dát álbmogat besset iežaset ovddasvástádusain ja bearráigeahčuin ásahit ja fállat dákkár bálvalusaid».

Man nu sivas son oaivvilda ahte dát ii leat stáhta geatnegasvuohta, muhto dasa son ii oaččo doarjaga riikkaidgaskasaš bargiorganisašuvnna ILO manuálas ILO-169 birra, mii čujuha ahte álgoálbmogiid ovddasvástádus- ja bearráigeahččoriekti lea stáhtii seamma dehálaš geatnegasvuohta.

Dás lea rievtti mielde sáhka das mo spesialistadearvvašvuođabálvalusaid galgá organiseret. Dál lea Sámi klinihkka Finnmárkku buohcciviesu vuollásaš, ja dalle sámi álbmogis ii leat njuolggoovddasvástádus ja -bearráigeahčču. Sámediggi lea dadjan ahte lea dárbu ráhkadit sierra bušeahta ja ásahit sierranas stivrra klinihkkii, masa Sámediggi nammada stivralahtuid, nu ahte Norga čuovvu ILO-169.

Muhto Kjerkol ii oaivvil dán. Váttisvuohtan lea dat, ahte álbmotrievttalaččat son čuožžu rašes jieŋaid alde. Ákkastallamis son čujuha konvenšuvnna artihkkalii 34. Das čuožžu ahte daid doaimmaid sisdoallu ja viidodat mat álggahuvvojit, galget meroštallojuvvot dávgasit nu ahte vuhtiiváldá iešguđetge riikkaid erenoamáš dilálašvuođaid. Dán dulko dearvvašvuođaministtar nu ahte stáhta iešheanalaččat sáhttá mearridit man nannosit čuovvu ILO-169 geatnegasvuođaid.

Ministtar oaivvilda namalassii dan ahte daningo Sámedikkis lea riekti konsulteret stáhtain, earret eará guvllolaš dearvvašvuođafitnodagaid doaibmadokumeanttaid hárrái, de ii dárbbaš stáhta deavdit eará geatnegasvuođaid. Dát lea viehka suorggahahtti guoddu. Dán sáhtášii buohtastahttit dainna ahte muhtumis váldojuvvojit luopmorievttit eret daningo sus lea riekti šiehtadallat bálkká.

Dát lea viehka suorggahahtti guoddu. Dán sáhtášii buohtastahttit dainna ahte muhtumis váldojuvvojit luopmorievttit eret daningo sus lea riekti šiehtadallat bálkká.

Runar Myrnes Balto, sámediggeráđđi

Riektestáhta ii lihkus doaimma nu, ja nu eai sáhte álgoálbmotrievttitge doaibmat? Leago gielda-, guovlo- ja «sámeministtar» Sigbjørn Gjeldsvik ovttaoaivilis dearvvašvuođaministara dulkojumis artihkkala 34 hárrái? Leago ráđđehusa almmolaš politihkka nu ahte ráđđehus sáhttá ieš ja iehčanassii válljet guđe rievttit gustojit sápmelaččaide ja guđet fas eai?

Sivvan dasa, ahte ILO dearvvašvuođarievttit leat erenoamáš dehálaččat Sámediggái, lea go dálá dearvvašvuođabálvalusat sámi álbmoga váste eai leat doarvái buorit. Eai leat velge dásseárvosaš bálvalusat nu, ahte dárbbašlaš dearvvašvuođabálvalusain lea sámi giella- ja kulturmáhttu. Dasa lassin sáhttet dálá fálaldagat jávkat gáržžidemiid ja seastimiid geažil. Ovddasvástádusas ja bearráigeahčus lea sáhka das ahte sápmelaččat ieža galget sáhttit vuoruhit fálaldagaid ja ovdáneami gaskka, ja juste dál lea sáhka das ahte lea vejolašvuohta suddjet dan veaháža mii mis lea.

Geassemánus boahtá duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporta. Dalle mis gal jáhkkimis leat ollu ákkat dasa ahte lea dárbu heivehuvvon ja dásseárvosaš fálaldagaide sápmelaččaide Norggas. Dalle gal lea ovdamunnin olles Norgii dat ahte stáhta geahččala čuovvut ILO-169 dearvvašvuođageatnegasvuođaid, iige joatkke boares dábiidisguin ja beare duolmmo sámiid rivttiid. 

-Almmuhus-