Beassášlávvordaga lágiduvvojedje heargevuodjimat ja njoarostangilvvut Gorovuohpis, Guovdageainnus. Ávvir finai báikkis ja humadii sihke lágideddjiiguin ja heargevuddjiiguin.
Nu go lávejit dadjat, de lei beassášdálki dan beaivvi Guovdageainnus. Lieggagrádat ja beaivvádat. Diibmu 11 rájes dievvagoahtá Gorovuohppi gehččiiguin. Áslak Sokki, guhte lágida heargevuodjingilvvuid ja njoarostangilvvuid, viegada juohke sajis.
– Dat gal lea somá dákkáriid lágidit, lohká son, ja viehkala viidásit.
Sokki jietna lea ge dat jietna man dávjjimusat geahččit leat gullan. Son lea speaker ja kommentáhtor oktanaga. Hástala olbmuid dieđihit iežaset njoarostangilvvuide vuos. Kvalifeserenoasi čađahit ovdal heargevuodjima. Mánáide, nissoniidda ja dievdduide leat sierra kvalifiseremat ovdal beallefinálaid ja finálaid.
– Mis lea oalle internationála gilvu, muitala son mikrofovdnii go kommentere geat leat njorostallame.
– Danmárku, Ruonáeanan, Ruoŧŧa ja Guovdageaidnu, muitala Aslak Sokki buohkaide dan botta go oassálastit geahččalit darvehit čorvviid.
Muhto váldooassi ja oassi mii eanemusat geasuha lea heargevuodjin, mii álggii maŋŋá njoarostangilvvuid kvalifeseremiid.
– Heargi sáhttá spiehkastit
Guovdageainnu nuorra nieida, Inga Marja Lango (23), lea okta sis guhte lea mielde heargevuodjimis.
– Heargi sáhttá spiehkastit. Hui olu das mo olbmot čužžot ja leat go beatnagat. Dan oaidná go leŋge hearggi. Dat ipmirdit ahte lea gilvu. Muđui leat hui lojit go leŋge, muhto dál veahá njuikkodit eaige háliit leaŋggaid sisa, čilge Inga Marja hástalusaid heargevuodjimis.
Gorovuohpis leat ordnen gilvoluotta veahá badjelaš 200 mehtera. Vuolgagis ja moallaguovllus goabbat ge bealde gilvoluotta čužžot olu olbmot. Dan gilvoluottas eai leat vuodján herggiiguin ovdal go beassášlávvordaga.
Lagas oktavuohta bohccuin
Inga Marja Lango lea beassan fináli, mas vuoittáhalai Kari Mariann Henriksenii. Muhto dattetge Inga Marja lohká ahte heargevuodjimat leat dehálaččat sutnje.
– Go guođoha ealu, ii de oaččo lagas oktavuođa bohccuin. Muhto go dápmá hearggi ja dákkár gilvvuide vuolgá searvat, de lea veahá eará. De lea lagas oktavuohta. Dovdat hearggi, diehtit sullii mo manná. Ja dainna maid seailluhit eallinvuogi ja árbevieruid mat mis leat boazodoalus, čilge Lango.
Spiddet dahje rássalit
Nuorra nieida muitala ahte hearggi dápmama bokte seailluhuvvojit maiddái namahusat.
– Nu go dáčča lohká gurut bealde bohcco, de lea gáva bealde bohcco, ja lea suiti mainna vuodjá, ja de leat leaŋganamahusat, biggo, leaŋgamuorra, ráddebáddi, čielgebáddi. Reagas maid leat olu namahusat, dadjá son. Ja joatká:
– Go vuodjá herggiin, de sáhttá spiddet dahje rássalit. Dat mearkkaša ahte galgá eanet leavttu oažžut.
Inga Marja lohká sin bearrašis álo leat leamašan hearggit ja herggiid dápman.
– Hui olu mokta heargedápmamis, dadjá nieida.
Lango ii birgen finálas garra gilvvus Kari Mariann Henriksena vuostá, muhto lea duhtavaš bohtosiin.
– Hui somá vuoitit!
Dievdduid heargevuodjima finálii beasaiga Aslak Sokki ja Christoffer Leif Eirik Eilirtsen, guhte lea Skániin eret, muhto maŋimuš áiggiid lea Guovdageainnus orron.
– Oba somá vuoitit. Lea vuosttaš háve go lean gilvvohallame. Nagodin ge vuoitit Áslaga vuostá, dadjá Christoffer maŋŋá finála.
Ieš lohká ahte sutnje lea dat eanet suohttasa dihtii go gilvvu. Herggiiguin son álggii vuodjit easka Guovdageainnus.
Duhtavaš
Aslak Sokki lea ieš maid duhtavaš lágidemiin.
– Gávttehasat vudjet, eai buot hearggit boađe birra vuodjinšilju. Dat lea nu nu go dološ áiggi lávii leat. Mun oidnen boares govaid. Dain gal ledje moiven issorasat. Mu mielas ii daga maidege go spiehkastit hearggit, dat lea beare somá oaidnit, dadjá son Ávvirii.
