– Fertejin juo visot vuovdit

Boazodoallostivra lea mearridan ahte boazologugeahpedanproseassa galgá evaluerejuvvot.

Boazodoalli Nils Mathis A. Skum lohká ahte eiseválddit gal eai dárbbat šat eai evalueret ge dan unnidanproseassa, go ovdamearkka dihte sus gal ii lean eambbo go okta geaidnu.

– Mus, ja maid earáin geat leat seamma dilis, ii leat eará go heaitit. Ii dákkár ealuin goit leat vejolaš ge birget. Evalueret galggašedje baicca lea go oba lobálaš ge leamašan maid leat dahkan, lohká Skum, ja mieđiha ahte sus ii lean vejolaš ge diggái doalvut ášši, go dat livččii gártan nu divrrasin.

2013:s dahkkui loahpalaš mearrádus Boazodoallostivrras makkár boazolohkui galgá guhtege boazodoalli unnidit iežas ealu dain orohagain gos lei beare olu boazu.

Maŋemus boazodoallostivrračoahkkimis, geassemánus, mearriduvvui ahte Eanandoallodirektoráhta boazodoalloossodat galgá boazodoallostivrra ovddas evalueret geahpedanproseassa, nu go lei eaktun dalle biddjon jus galget dohkkehuvvot alimus boazologut boazodoallostivrra bealis.

Nils Mathis A. Skum ii oainne gal das ávkki go oaivvilda alcces mearriduvvon dohkketmeahttun lohkku.

Gorrelohku bilidii

Nils Mathis A. Skum njuolgut bággehalai mannan čavčča heaitit bohccuiguin. Son cuiggoda erenoamážit go unnideapmi biddjui nu ahte buohkat galge seamma mađe proseantta ealus vuovdit, go galge unnidit.

– Dat dieđusge dagahii munnje goit dakkár dili ahte fertejin juo vuovdit visot, dadjá Skum.

400:in birge

Loguid vuođul maid NRK Sápmi almmuhii dálvet, boahtá ovdan ahte jus Skum livččii galgat doahttalit eiseválddiid mearrádusa, de ii livčče sus eambbo go129 bohcco vel báhcán mainna livččii galgan birget.

Su orohagas Spalccas galge unnidit ealu 6957:s, mii lei 2012 boazolohku, ja gitta 4900:i.

Doppe leat 17 siidaoasi.

– Mun gal oaivvildan ahte jus galgá birget bures bohccuiguin, de fertejit goit leat unnimusat 400 bohcco. Mus gal ii lean eambbo okta geaidnu, muitala Skum.

Nuorraolbmot birgen

Boazodoallostivrra stáhtaválljejuvvon áirras, Alf Johansen dat 2013:ii mearrádusas rievdadii oainnu ja dakko bokte maid atti boazodoallostivrras eanetlogu mearridit boazologu unnideami.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

Son buvttii liige evttohusa ahte jus galgá dohkkehit sáhttit unnideami, de ferte maid evaluerejuvvot proseassa, ja dál galgá ge evaluerejuvvot. Sus leat vuordámušat unnidanprosessii.

– Mun vuorddán ahte unnidanproseassa ii leat čuohcan nu garrasit nuorraolbmuide ahte leat gártan heaitit, dat ii leat leamašan min ulbmil, lohká son, ja joatká:

– Dan mii galgat ge beassat evalueremis oaidnit. Leat go nu oallugat šaddan heaitit ahte dat goarida boazodoalu, go mii diehtit boazodoalus rahčet rekruteremiin.

Lossa mearrádus

Alf Johansen lohká gal iežas vuohttán nuorraolbmuid bihkon hui ládje dainna unnidemiin, nu go medias.

– Sávan goit ahte ii leat čuohcan nu garrasit sidjiide, go dat lei lossat dahkat dalle dan mearrádusa, mieđiha son dál.

Johansen lohká maid ahte sii fertejedje dalle dahkat dan mearrádusa, go lei beare olu boazu gártan olbmuide.

– Buot badjeolbmot lohke munnje ahte lea beare olu boazu, muhto dušše mus ii leat. Nu ahte mearrádus fertii dahkkot. Vaikke oainnán gal ahte muhtumiidda lei mearriduvvon beare vuollegis boazolohku, nu unnán ahte dainna ii bálljo sáhte birget, mieđiha son.

Agibeaivvi boazodoalus

Skum lea okta njealji vieljažiin geat leat agibeaivvi bargan bohccuiguin. Go son vuvddii iežas bohccuid de son attii iežas siidaoasi iežas neahpái, vielja bárdnái, vai sus šaddá birgejupmi. Okta su vieljain heittii maid seammás suinna.

62-jahákasaš Nils Mathis A. Skuma lea juoga mainna iežas jeđđe vaikke duohtaváimmus dovdá eiseválddit su árrán eret boazodoalus.

– Mun lean dan mađe agis juo ahte livččen goitge šaddat heaitit fargga, jeđđe son iežas.

Man olu guđesge galget maŋŋil geahpedeami:

Logut čájehit galli siidaoassái lea mearriduvvon boazolohku daid iešguđetge loguid siskkobeallái. Tabellas logat galle siidaoasi šaddet unnidit daidda loguide mat bohtet ovdan.

Nuorta-Finnmárkkus leat 18 orohaga dahje siidda. 8 orohahkii dahje siidii ii guoskan unnideapmi dahje sii leat ieža mearridan alimus boazologu.

Oarje-Finnmárkkus leat 27 orohaga dahje siidda. 11 orohahkii dahje siidii ii guoskan unnideapmi dahje sii leat ieža mearridan alimus boazologu.

Dát ášši lea vuosttaš geardde almmuhuvvon Ávvira báberáviissas geassemánu 26. beaivvi.