-Almmuhus-
-Almmuhus-
OAIVILATFeFo ii leat árvvoš­tallan sámi beroštumiid váikku­husaid

FeFo ii leat árvvoš­tallan sámi beroštumiid váikku­husaid

-

-

– Sámediggeráđđi lea beahtahallan go FeFo, mii aktiivvalaččat háliida nannet iežas rolla aktevran Finnmárkku servodatovddideamis, na passiivvalaččat lahkona nationála láhkaortnegiid ja álbmotrievtti, čállá kronihkkačálli.

Statnett lea ohcan konsešuvnna hukset máŋga stuorra elfápmojohtasa Finnmárkui. Dás lea áššin 420 kV fápmojođas Skáiddi ja Davvesiidda gaskka, ja transformáhtorstašuvdna Davvesiiddas. Dasa lassin ohcet lobi njulget 18 kilomehtera ođđa 132 kV fápmojohtasa dálá johtasa guora Skáiddi ja Smiervuona transformáhtorstašuvnna gaskka.

Dakkár áššiin galgá Finnmarkseiendommen/Finnmárkkuopmodat (FeFo) árvvoštallat mo nuppástupmi (ásahit fápmolinjjáid ja transformáhtorstašuvnnaid) váikkuha sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámedikki válddahusat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái Finnmárkolága § 4 mielde, galget leahkit vuođđun go dán árvvoštallet. Njuolggadusaid ulbmil lea ahte dat sámiid iežaset eavttuid mielde galget sihkkarastit luondduvuođu sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii.

Sámediggeráđđi imašta go FeFo stivra lea dahkan mearrádusa mas addet lobi nuppástuhttit meahcceeatnamiid geavaheami nu ahte elfápmojohtasiid ja transformáhtorstašuvnnaid sáhttet cegget, nu ahte eai leat obanassiige árvvoštallan mo dát váikkuhit sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Árvvoštallat válddahusaid mielde galgá leahkit veahkkin sihkkarastit luondduvuođu namuhuvvon beroštumiide, muhto mo dán ulbmila olahit jus ii oba árvvoštalage?

Mearrádusas eaige gávdno makkárge dieđut leat go fátmmastan vuoigatvuođaguddiid mearrádusproseassas, nu go galggašedje.

Mearrádusas čujuhit oanehaččat Norgga Čázádat- ja energiijadirektoráhta (NVE) guorahallamiidda main NVE lea guorahallan mo dat váikkuhit guovllu boazodollui, muhto eai dasge leat árvvoštallan maidege. Eará sámi beroštumiid eai guoskkat obanassiige mearrádusas. Mo eará sámi meahcceávkkástallamiin? Naba eará sámi ealáhusdoaimmaiguin? Mo elfápmojohtasat ja transformáhtorstašuvnnat váikkuhit daidda? Mo váikkuhit guovllu sámi kultuvrii ja servodateallimii? Dás ii cealkke mearrádus maidege.

Sámi meahcástangeavahus lea máŋggabealálaš. Mii bivdit jogain, jogažiin, jávrriin ja mearas. Mii sihke fierpmástallat ja oaggut stákkuin sihke gáttis ja fatnasis. Sihke dálvet ja geasset. Mii bivdit rievssahiid ja eará lottiid, smávvafuođđuid ja fuođđuid. Sihke gárdut, nu go árbevirolaččat leat bivdán, ja ođđaáigásaš vugiiguin. Mii viežžat biktasiidda ja atnudávviriidda ávdnasiid. Mii murjet ja čohkket eará šattuid, ja murret dálvái. Finnmárkkuopmodaga eatnamiin, ja muđuige Finnmárkkus, geavahat ain meahcceeatnama ávkin, eatge dušše hávskin. Seammás seailluhit dieđu ja máhtu meahci birra, maiddái buolvvas bulvii. Dainna máhtuin leat mii birgen dáppe. Mii diehtit gos ja mo gávdnat dan maid dárbbašit vai birget ja loaktit dáppe. Máhttu mo mii seailluhit seamma resurssaid boahttevaš buolvvaide. Midjiide lea meahcci sihke ávkin ja hávskin.

Mii dárbbašit buohkat dan seamma, mii háliidat buohkat dan seamma. Meahcceeatnama mii lea min kultuvrra doaibmama vuođđun.


Mii leat sorjavaččat das ahte luondduvuođu bisuhit vai mii sáhttit geavahit meahcceeatnama birgenvuođđun, ealáhusvuođđun ja kultuvrra ja servodateallima vuođđun. Buohkat leat mii sorjavaččat seamma áššis: ahte meahcceeatnama gáržžideapmi ii hehtte min geavaheames meahcceeatnama. Ahte meahci sáhttet buot meahccegeavaheaddjit geavahit verddevearálaččat, nu ahte oktage ii gáržžohala.

Finnmárkoláhka ja válddahusat gáibidit čielgasit mo árvvoštallat áššiid main lea sáhka meahcceeatnamiid geavaheami nuppástuhttit ja guđe proseassaid galget atnit vuođđun go dán árvvoštallet.

Go proseassa prosedyraid eai čuovo ovdal go mearridit ášši, de čuožžila dakkár dilli ahte mearridanorgána, dás FeFo- stivra, ii nákce identifiseret beroštumiid ja váldit vuhtii daid geaid galget váldit vuhtii.

Sámediggeráđđi lea beahtahallan go FeFo, mii aktiivvalaččat háliida nannet iežas rolla aktevran Finnmárkku servodatovddideamis, nu passiivvalaččat lahkona nationála láhkaortnegiid ja álbmotrievtti. Riektesihkarvuhtii lea problemáhtalaš ahte FeFo ii čađat daid árvvoštallamiid maid galget, ja čuovo daid proseassaid maid galget čuovvut.

FeFo stivra lea meannudan ášši. Jienasteamis, mas lei sáhka johtasiid geinnodagas mii manná Hámmárfeastta ja Davvesiidda gielddaid gaskka, šattai boađusin ahte ášši galgá Sámediggi meannudit ja dasa lea vuođđun go fertejit váldit vuhtii váikkuhusaid; «sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii go sámedikki válddahusat leat árvvoštallamis vuođđun» vrd. Finnmárkoláhka §10. Sámediggi meannuda ášši Sámedikki dievasčoahkkimis geassemánus. Mu mielas šaddá miellagiddevaš digaštallan.

-Almmuhus-