-Almmuhus-
-Almmuhus-
OAIVILAT Fága­ođastus – Sámi sis­doallu sámi oahppo­plánain

Fága­ođastus – Sámi sis­doallu sámi oahppo­plánain

-

-

Kronihkka:

– Mun lean oadjebas das ahte sámi vuođđu sámi oahppoplánain boahtá lunddolaččat, danne go lea sámi skuvllain ovddasvástádus oahpahusas, čállá Mikkel Eskil Mikkelsen dán kronihkas. 

Mus lea politihkalaš ovddasvástádus fágaođasmahttimis Sámedikkis, ja čuvvon stuorra beroštumiin digitála sámekonferánssa 2020 maid Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda lágidii skábmamánu 27. b., ja doavttirgrádastipendiáhta Odd Gaare sáhkavuoru.

Movttain mun guldalin sáhkavuoru mii lei skuvlajođiheddjiide ja oahpaheddjiide oahppoplánabuktosa – sámi implementeremis, muhto ožžon gáržžes ja njulgestaga endorii áddejumi oahppoplánabuktosis oppalaččat ja oahppoplánabuktosa sámi sisdoalus. Mun imaštalan go Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda, dihtomielalaš ja ovddasvástideaddji skuvlaeaiggádin, addá nu endorii govvideaddji sáhkavuoru fágaođastusa birra iežaset skuvlajođiheddjiide ja oahpaheddjiide dán deaŧalaš implementerenmuttus. Mun ferten njulget juoga mii ovdanboahtá Gaare sáhkavuorus. Mun háliidan váikkuhit ahte skuvlajođiheaddjit ja oahpaheaddjit Romssas ja Finnmárkkus oččošedje buoret vuođu sin bargui ođđa oahppoplánaid implementeremis skuvllain.

Gaare sáhkavuorru fylkkagieldda sámekonferánssas váldá vuolggasaji ođđa sámi ovttaárvosaš oahppoplánain fágain luonddufága, servodatmáhttu, osku ja etihkka, historjá ja geografiija joatkkaskuvla dásis. Gaare čuoččuha, maŋŋá go lea iskkadan ja buohtastahttán guovddáš elemeanttaid ja gealbomihttomeriid oahppoplánain, ahte sámi sisdoallu lea heittot dain ođđa plánain Máhttoloktema 2006 Sámi ektui (LK06S). Son oaivvilda ahte Sámediggi iežas oahppoplána ovddasvástádusbarggus lea vuostehágolaš sámi sisdoalu ektui sámi oahppoplánain.

Sámedikkis lea oahpahuslága § 6-4 mielde ovddasvástádus oahppoplánaid mearrideamis sámegielas, sierra sámi fágain joatkkaoahpahusas ja sámi sisdoalus oahppoplánain. Sámedikki mearridanváldi dáhpáhuvvá departemeantta mearridan rámmaid siste. In leat ovttaoaivilis Gaarein, ja oaivvildan ahte sámi sisdoalus lea leamaš positiiva ovdáneapmi sihke sámi ja nationála ođđa oahppoplánabuktosiin. Mun jáhkán ahte Gaare livččii lean muinna ovttaoaivilis dás, jos son livččii dutkan viidábut vuođu ja stuorát áddejumiin geahččan oahppoplánabuktosa, go maid su sáhkavuorru fylkkagieldda sámekonferánssas duođaštii.

Oahppoplánat leat álohii govva sin áiggis ja dat eai háhkkojuvvo guorosvuođas. Dieinna lágiin reflekterejit oahppoplánat movt servodat ovdána, ja sáhttá oaidnit ovdamearkka dihtii sámi áššiid ovdáneami ollislaččat. Danne duosttan mun čuoččuhit ahte oahppoplánat livčče lean earáláganat, jos Sámediggi okto vástidivččii daid ovddideamis, danne go sámiid lahkonanvuohki skuvladoaimmahahkii ja oahpahussii lea earálágan go majoritehta servodagas. Mun oaivvildan dattege ahte oahppoplánat fágaođastusa maŋŋá leat buorit ja ahte čájehit stuorra lávkki ovddas guvlui ahtanuššamis.

Oahppoplánat leat álohii govva sin áiggis ja dat eai háhkkojuvvo guorosvuođas. Dieinna lágiin reflekterejit oahppoplánat movt servodat ovdána, ja sáhttá oaidnit ovdamearkka dihtii sámi áššiid ovdáneami ollislaččat.

Mikkel Eskil Mikkelsen 

Go galgá áddet ođđa oahppoplánaid, mainna lágiin dat gozihit sámi beali, de ferte dovdat fágaođastusa rámmaid ja dan movt galgá lohkat oahppoplánaid. Jos skuvlaeaiggádat ja oahpaheaddjit eai dovdda daid, de lea várra ahte deaŧalaš gelbbolašvuohta sámi diliid birra gáržu sin skuvllain. Deaŧalaš lea lohkat ođđa oahppoplánabuktosiid oppa áiggi, iige dušše bidjat fuomášumi gealbomihttomeriide, nugo ollugat leat ovdal dahkan.

Gealbomihttomearit geahppánit mealgat buot oahppoplánain LK06S oahppoplánaid ektui, gos gealbomihttomearit ledje menddo ollu. Gealbomihttomeriid fertii geahpedit láhčin dihtii čiekŋalis oahppama mii earret eará gáibida, ahte oahpahusa fágas ferte geahččat fárrolaga, oahppit fertejit sáhttit áddet máhtu ja áddejumi stuorát oktavuođas. Gealbomihttomeriid geahpedeapmi lei deaŧalaš addin dihtii saji viiddiduvvon gealbodoahpagii fágaođastusas, ja oažžun dihtii čielgaseappot vuoruheami ja háltti fágain. Mihttomearrin lei maiddái fuolahit ahte gealbomihttomeari viidodat galgá biddjojuvvot dan áiggi ektui mii mis lea geavahusas oahpahusas.

Gealbomihttomearri galgá áddejuvvot árvo- ja prinsihppavuođu olis, bajimuš oassi ja «fága birra» oahppoplánas, čilgehusat oahppoplánabagadusas ja ovttasdoaibman oahppoplánaiguin eará fágain. Gelbbolašvuohta siskkilda áddejumi ja dáiddu reflekteret ja kritihkalaččat jurddašit – maiddái sámi sisdoalu siskkildeaddji gealbomihttomeriid juksamis.

Vaikko gealbomihttomearit sierra sámi sisdoaluin leat geahpeduvvon, de ii mearkkaš dat dan ahte vuordámušat gelbbolašvuhtii sámiid ja sámiid dili birra lea geahpeduvvon oahppoplánain. Gealbomihttomearit sierra sámi sisdoalu birra geardduhuvvojit iešguđege fágain, muhto oktiibuot ovddastit dát buori ahtanuššama ja progrešuvnna sámi sisdoalus buot oahppoplánain olles vuođđooahpahusas. Dát gáibida ollislaš lagadanvuogi oahppoplánabuktosiidda ja dihtomielalaš vuorrováikkuhusa govdodaga ja čikŋodaga gaskka oahpahusas.

Vaikko gealbomihttomearit sierra sámi sisdoaluin leat geahpeduvvon, de ii mearkkaš dat dan ahte vuordámušat gelbbolašvuhtii sámiid ja sámiid dili birra lea geahpeduvvon oahppoplánain

Mikkel Eskil Mikkelsen

Mun lean ovttaoaivilis Gaare vugiin govvidit fuones sámi sisdoalu oahppoplánain, gealbomihttomeriid submi lohkamiin ja buohtastahttit daid sierra sámi gealbomihttomeriid loguin. Danne go dat boahtá das, ahte oahppoplánabuktosiid gealbomihttomearit eai bija vuordámušaid gelbbolašvuhtii sámi diliid birra. Mun sáhtán govvidit dán ovttain ovdamearkkain: buot oahppit galget oahppat dáruiduhttima birra. Jos dat boahtá ovdan sierra servodatmáhtus, de ii dárbbaš dat šat boahtit ovdan dárogielfágas, muhto fáttát ja fágat fertejit ovttastahttojuvvot gaskaneaset. Dát leat láidestusain movt mii galgat geavahit oahppoplánaid. Muhtun sajiin bohtet ovdan sámi referánssat eahpenjuolga oahppoplánain. Ovdamearkka dihtii servodatmáhtu oahppoplánas lea eahpenjuolga gealbomihttomearri etnisitehta birra: «Vurdere årsaker til og tiltak som kan forebygge rasisme, hatefulle ytringer og diskriminering, inkludert etnisk diskriminering, og drøfte ytringsfrihetens grenser». Dán gealbomihttomeari sáhttá konkretiseret ovdamearkka dihtii vuordámušaid bokte oahppoplánaid bajimuš oasis ja čilgehusain oahppoplánabagadusas. Oahppoplánat bidjet dieinna lágiin buori ja govda vuođu sámi sisdollui oahpahusas. Mun lean oadjebas das ahte sámi vuođđu sámi oahppoplánain boahtá lunddolaččat, danne go lea sámi skuvllain ovddasvástádus oahpahusas.

Gaare namuhii ahte guovddášelemeanttat sámi ja nationála oahppoplánabuktosis leat lahkalaga go guoská sámi sisdollui, ja son guođđá sámi guovddášelemeanttaid vuordámuša mearkkašumi fágaide, mas čuožžu: Oahppoplánas leat fakkastuvvon sámi árvvut ja sámi giella, kultuvra ja servodateallin. Dát cealkka lea hui deaŧalaš čielga sámi vuordámuš sámi oahppoplánain, ja lea vásttolaš cealkagiin LK06S prinsihpain oahpahusa várás Máhttolokten sámi, mii áiggistis adnojuvvui hui deaŧalažžan sámi oahppoplánabuktosii 2006:s.

Mun lean oadjebas das ahte sámi vuođđu sámi oahppoplánain boahtá lunddolaččat, danne go lea sámi skuvllain ovddasvástádus oahpahusas.

Mikkel Eskil Mikkelsen

Bajimuš oassi – vuođđooahpahusa árvvut ja prinsihpat, čiekŋuda árvovuođu ulbmila oahpahuslágas, bajimuš prinsihpat ja bidjá vuođu buot oahppoplánaide. Mun lean ilus go Sámediggi ovttas Máhttodepartemeanttain lea válljen ovtta oktasaš bajimuš oasi sámi- ja nationála oahppoplánabuktosii, ja mii leat bargan ollu ahte dát galgá geatnegahttit sámi sisdoalu ođđa oahppoplánain. Gaare ii namut bajimuš oasi iežas sáhkavuorus.

Mun deattuhan ahte ollu barggus maid Sámediggi lea dahkan fágaođastusas lea sáhka saji váldimis válde- ja fágabirrasiin, ja čielggasmahttá ahte buohkain lea ovddasvástádus sámi sisdoalu ovdánahttimis oahppoplánain, ii dušše Sámedikkis ja sámi fágaolbmuin oahpahuslága § 6-4 vuođul mii geatnegahttá oahpahusa sámi álbmotjoavkku birra ja giela, kultuvrra ja servodateallima birra dán álbmotjoavkku várás iešguđege fágasurggiid oktavuođas.

Mun lean hui rámis dan barggu geažil buot oahppoplánaaktevrraiguin mat leat leamaš mielde ovddideamen sámi oahppoplánaid. Dat birrasii 100 sámi oahppoplánaaktevrra, mas mielde skuvlajođiheaddjit, oahpaheaddjit ja Universitehta ja Allaskuvlasuorgi, leat juogadan máhtuset sámi identitehta, kultuvrra, giela ja servodateallima birra, ja leat gávnnahan buori dássedeattu sámi sisdoalus sámi ja nationála ovttaárvosaš oahppoplánabuktosis. Dát oahppoplánabuktosat fertejit vealtameahttumit leat sullalaga, go dain sisdoallu lea ovttaárvosaš ja fága- ja diibmojuogu ektui, seammás go sámi oahppoplánain galgá leat sámi árvovuođđu.

Parallealla sámi ovttaárvosaš oahppoplánaid ovddideapmi dáláš ortnega mielde dáhpáhuvvá álohii majoritehta servodagain gulahallamiin. Das leat su čielga ovdamunit ja čielga fuones bealit. Jos sámi servodat okto galggašii ovddidit sierra oahppoplánaid, de livčče oahppoplánain eará sisdoallu, muhto fágaođastusa boađus ii leat fuotni dan geažil. Dat lea stuorra lávki viidáseappot sámi skuvlii ja sámegielaide.

Dál skuvllain lea deaŧalaš bargu oahppoplánabuktosiid implementeremis, ja mun sávan midjiide buohkaide lihku! Sámediggi lea gearggus veahkehit skuvllaid implementeremis. Sáddejehket beare bovdejumi.

-Almmuhus-