Eai leat dutkan veagalváldinášši guđa mánus

Guovdageainnu nisu váiddii diibmá skábmamánus ahte soames dievdu lea su veagalváldán oađedettiin muhtun feasttas. Dat veagalváldin galgá leat maid filbmejuvvon ja biddjon muhtun čiegus jovkui Facebookas. Nisu, gii lea váidán veagalváldima, lea vuordán guhtta mánu dieđuid Guovdageainnu leansmánnekantuvrras, ahte mot ovdána ášši. Dál čájehuvvo ahte politiijat eai lean bargan maide áššiin.

Oktavuohta politiijaiguin

Ávvir lei oktavuođas Guovdageainnu leansmánniin Klemet Klemetseniin duorastaga ovddit vahkus. Dalle son sáhtii duođaštit ahte ášši lea váidon sidjiide, muhto eambbo ferte vástidit dan birra Finnmárkku politiijaguovllu politiijajurista.

 Ávviris lei vuosttaš oktavuohta Finnmárkku politiijaguovllu preassagulahallanolbmuin bearjadaga miessemánu 5. beaivvi, muhto dalle ii lean okta ge jurista gii sáhtii vástidit gažaldagaid.

Mánnodaga váldit fas oktavuođa politiijaguovlluin ja čilget makkár roavva veagalváldima ektui galgat oažžut juoidá vástidit politiijaid bealis.

– Čuohcan garrasit

Dan maŋŋel geavvagoahtá juoga, go mánnodateahkeda mannan vahkkus riŋgejit politiijat nissonii ja dáhttot su boahtit ođđa jeara­hallamii dakkaviđe. Son ii loga alddis dalle leamaš vejolažžan fitnan politiijaid luhtte go ii lean báikkis. Son soahpá politiijain boahtit nuppe beaivvi. Mannan vahkku mánnodaga lei ge son guovtti jearahallamis ovtta ja seamma beaivvis.

 – Lea leamaš hui lossat psyhka­laččat vuordit ja vuordit maid politiijat barget. Lean guhtta mánu vuordán ahte ášši galgá ovdánit, muhto ii mihkke ge leat geavvan. Orru dan láhkái ahte olles ášši ledje politiijat vajálduhttán. Ii várra livčče mihkke geavvan jus Ávvir ii livčče álgán bargat áššiin, dadjá nisu.

Politiijat álget dutkat

Dán guđa mánus ii leat okta ge vihtan dutkon. Earret eará galgá leat okta eará nisu maid cavgilan Guovdageainnu politiijaide ahte dákkár čiegus joavku lea almmuhuvvon gos leat govat álás nissoniin. Earret eará filbma ja govat dan nissonis gii lea váidán veagal­váldima politiijaide.

 Ávvir oažžu gaskavahku mannan vahkkus, namalassii miessemánu 10. beaivvi, jearahallamii Finnmárkku politiijaguovllu Morten Daae, gii mieđiha ahte áššiin lei unnán dahkkon dan rájes go nisu vuosttaš háve váiddii ášši mannan skábman.

 – Mii leat boahtán beare maŋŋit johtui dainna áššiin, go dákkár áššiid galggašedje vuoruhit. Galggašii dakkaviđe dutkamiid čađahit, sihke sus gii lea váidán, vihtaniin ja váidon olbmos. Lea nu buot áššiin, ahte mađi guhkit áigi gollá, de dađi unnit muitet olbmot, dadjá Daae.

(Ášši joatká gova vuolde)

BIDJAN JOHTUI DUTKAMA: Finnmárkku politiijaguovllu áššáskuhttiovttadaga jođiheaddji Morten Daae.  Govva: Marit Elin Kemi

Ii jáhke váikkuhan ášši

Morten Daae aŋkke ii jáhke politiijaid njoahcivuođa mot ge daguhan ahte dutkan ii šatta dál doarvái buorre. Mannan vahkkus logai ahte sii leat dál olles leahtuin dutkagoahtán ášši. Dalle jáhkii buot dutkamiid ollet dahkat seamma vahkkus. Son aŋkke sáhtii muitalit ahte váidon dievddu eai lean vel dalle dutkan, nu ahte dan ektui ii sáhttán maide dadjat.

 Morten Daae ii sáhte dadjat ahte sáhttet go dán áššis šaddat makkár ge váikkuhusat Guovdageainnu leansmánnekantuvrii, go eai leat bargan dadjalassii eai maide ge áššiin.

 – Lea čielggas ahte leat ádjánan guhká boahtit johtui. Danne dieđus boahtit maŋit áiggis siskkobealde olles politiijaetáhta guora­hallat manne ná lea geavvan, ja mii lea mannan boastut ja das váldit oahpu, dadjá Daae.

Dáhkida dárkilit dutkat

Son liikká dál dáhkida iežaset dárkilit ja duođalaččat dutkat ášši, go buot dákkár váidimiid váldet politiijat hui duođalaččat. Dábá­laččat juo vuosttaš beaivi rájes go veagalváldináššit váidojit.

 – Mii leat juo bures jođus, dajai Morten Daae mannan gaskavahku.

Ii leat áigemearri

Morten Daae čilge ahte ii leat makkár ge mearri goas politiijat galget álggahit dutkama.

 – Muhto iešalddis lea áibbas čielggas ahte dákkár áššiid álget jođánit dutkat – buoremus livččii dakkaviđe. Maid dainna oaivvildat ahte dakkaviđe – goit beaivvi dahje guovtti beaivvi geahčen. Vuolgá ollu das goas ášši dieđihuvvo, dadjá Daae.

Ii sáhte bealuštit 

Son čilge ahte sin politiijaguovllus lea ásahuvvon ráŋggáštusáššiid sisaváldin gosa galget buot áššit, nu ahte dan dáfus galggašii dutkan álggahuvvot dakkaviđe.

 – Danne eat sáhte dán ášši mot ge bealuštit. Dát ášši ii leat čuovvo­luvvon nu mot livččii galgan, nu ahte dan boahtit čuovvolit siskkáldasat, dadjá Daae.

Dollet áigemeari

Diibmá mearriduvvui ge ahte áššemeannudanáigi veagalváldin­áššiin ii galgga leat guhkit go 130 beaivvi, muhto dan eai doala dál ge vel ollu politiijaguovllut. Dán čájeha ge riikaadvokáhta raporta mii lea almmuhuvvon dán mánu álggus. Riikaadvokáhtat leat guorahallan mot politiijat dutket veagalváldináššiid. (Loga dan birra eambbo boahtte siidduin). Das boahtá ovdan earret eará ahte gaskamearálaččat buot Norgga politiijaguovlluin ádjánit 148 beaivvi dutkat veagalváldináššiid.

 Finnmárkku politiijaguovllu áššáskuhttiovttadaga jođiheaddji Morten Daae deattuha ahte sin politiijaguovlu doallá mearriduvvon áigemeriid veagalváldináššiin.

 – Daid áššiid mii vuoruhat. Min logut čájehit ahte cuoŋománu loahpas leimmet mii dákkár áššiin geavahan gaskamearálaččat 128 beaivvi, dadjá Daae.

Filmma eai leat gávdnan vel

Politiijaid duohken ii lean mannan vahkku vel filbma mas dát veagalváldin galgá leat filbmejuvvon. Dan ektui ii sáhttán ge Finnmárkku politiijaguovllu Morten Daae nu ollu dalle dadjat. Son aŋkke ávžžuha jus ovtta ge olbmos leat dieđut dan birra, ahte váldá singuin oktavuođa.

 – Vaikke mii dutkat ášši dábálaš vugiid mielde, de lea čielggas ahte jus ovtta ge duohken lea dákkár filbma, de háliidat dan oažžut go dat álkidahttá dutkama. Danne ávžžuhan jus ovttas ge lea dat dahje eará dieđut, ahte váldet minguin oktavuođa, ávžžuha Morten Daae loahpas.

Ávvir distaga 16.05.16 báberaviissas logat maiddái:

Nissonolmmoš gii lea váidán veagalváldima: – Lean leamaš nu okto ja dorvvoheapme go eai orron berošteame

Biddjui eret barggus márkanságaid geažil: Bargoaddi lei gullan ahte nissonolmmoš galgá veagalváldán dievdoolbmo 

Dáppe sáhtát oastit eaŋkilaviissa