Sámediggeráđđi juolluda 332 000 ruvdnosaš doarjaga Saemien Sijte -vuođđudusa prošektii «Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi».
Prošeavtta mihttun lea ovdánahttit metodalaš ja teknologalaš čovdosiid maid sáhttá geavahit sámi kultuvrra ja sámi dávviriid gaskkusteamis. Prošeakta lea Norgga beale Saemien Sijte musea, Ruoŧa beale Ájtte musea ja Suoma beale Siida musea gaskasaš Interreg-prošeakta. Dasa lassin leat Luleå tekniske Universitet ja Roavvenjárgga Lappi universitehta mielde ovttasbarggus.
– Go geahččá dan, ahte sihke Norggas ja Suomas leat stuorebuš prošeavttat jođus oažžun dihtii sámi dávviriid sámi museaide, de lea lunddolaš ahte sámi museat jurddašit ođđa vugiin dan, mo čájehit, govvidit ja gaskkustit iežamet dávviriid ja iežamet historjjá, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen preassadieđáhusas.
Rašes dávvirat
Preassadieđáhusas čállet ahte Norgga álbmotmusea ja Kulturhistorjjálaš musea Oslos galget sámi museaide máhcahit beali sámi čoakkáldagas mii lea gávdnamis álbmotmuseas. Loahpalaš sirdin- ja eaiggátvuođašiehtadus vuolláičállojuvvui geasset, ja Saemien Sijte vuostái váldá beali Lullisámi čoakkáldagas. 2017:s mearridii Suoma nationálamusea máhcahit olles sámi čoakkáldagas Siida sámemuseii Anárii.
Ollu dávvirat mat galget máhcahuvvot leat nu rašit ahte ferte ođđa vugiid gávdnat daid gaskkusteapmái. Prošeavttas hábmejuvvo ođđaáigásaš autenttalaš vuohki mo gaskkustit sámi kultuvrra ja kulturárbbi mii vuođđuduvvo sámi árvvuide, identitehttii ja ealli eallimii. Dán dahká go ovdánahttá ođđa sámi museagiela mii vuođđuduvvo ođđa metodologalaš ja teknologalaš čovdosiidda.
Rájáhis olahanmuddu
Okta prošeavtta mihtuin lea maiddái hábmet rájáhis olahanmuttu ja oktavuođa dan golmma musea gaskka mat leat iešguđetge sajis Sámis. Dainna lágiin sáhttet museat juogadit sisdoaluset virtuálalaččat sihke iežaset gallededdjiide, muhto maiddái sidjiide guđet galledit eará museaid. Dát addá gallededdjiide buoret áddejumi olles Sámi guovllus, sihke guovlluid ja riikkarájiid rastá. Áigumuššan lea maiddái dahkat dávviriid eallaseabbon ja jurddan lea hábmet gallededdjiid ja dávviriid gaskasaš vuorrováikkuhusa.
– Prošeakta šaddá dehálaš doarjjan sámi servvodatdigaštallamis, muhto maiddái dehálaš doarjjan iežamet historjjá muitaleames, ja go galgat olahit gehččiide viidábut, dadjá Olsen preassadieđáhusas.
– Hirbmat ilus
Saemien sijte museadirektevra Birgitta Fossum muitala ahte prošeakta lea stuora prošeakta mas Sámediggi váldá oasi ruhtadeamis. Saemien sijte ovttasbarget Ájtte museain ja Siida museain prošeavttas, ja Fossum lea ilus go Sámedikki oassi ruhtadeamis lea sajis.
– Mii leat hirbmat ilus dál. Mii leat ohcan regiovnnalaš ruhtadeami prošektii, ja oassi lea dál sajis. Doaivumis ja sávvamis manná bures ođđajagis maid go Interreg meannuda ohcama, dadjá son.
Oaidnit Siidda ja Ájtte Saemien sijtes
Oassi prošeavttas lea ovdánahttit digitála vuođđovuogádagaid nu ahte šaddá vejolaš oaidnit Ájtte ja Siida museaid Saemien sijtes ja nuppeládje.
– Min váldoovddasvástádus lea ovddidit Lulli-Sámi, muhto mii háliidit maid ovddidit muđui Sámi, ja nu lea ge dát ovttasbargu buorre vejolašvuohta čájehit eará osiid maid Sámis, dadjá Fossum.
