Deháleabbo gádjut luossanáli go árbevieruid doalahit

Váldolávdegoddi doalai ikte maŋŋelgaskabeaivvi čoahkkima. Vaikke moittii váldolávdegotti jođiheaddji, Kjell Magne Grønnli, departemeantta go nu soamehis áiggis leat sádden gulaskuddamii ja vel go nu oanehis áigemearri gulaskuddamiid oažžut sisa, de sii eai ádjánan nu guhká meannudit ja buktit iežaset cealkámuša.

Guoli gádjut

Sin čoahkkin álggii diibmu 14.00 ikte, ja badjelaš guokte diimmu maŋŋel lei sin ovttajienalaš gulaskuddancealkámuš gárvvis sáddejuvvot sisa.

– Mii doarjut cealkámuša evttohusa ollásit, go min mielas gáržžiduvvo doarvái bivdu nu ahte luossa fas bálle boahtit johkii, muitalii Grønli maŋŋel čoahkkima.

Din mielas lea deháleabbo Deanočázádaga luossanáli gádjut go árbevieruid doalahit?

– Nu go dál lea, de lea nu min oaidnu. Eat sáhte árbevieruid doalahit go ii leat guolli, lohká Grønnli.

Eai joavdda bajás

Grønli muitala ahte sin mielas šiehtadusevttohusas leat stággobivddu doarvái gáržžidan, ja sii oidnet Suoma eiseválddiid beale maid lea dáhttu gáržžidit bivddu. Grønli lohká buohkat fertejit váldit oasi gáržžideamis, vel Deanu fierbmebivdit ge.

– Mii oaidnit Deanus goddet olu luosaid, muhto dáppe badjin Kárášjogas eai leat dat luosat. Dat eai joavdda gitta deike, lohká son.

Stággobivdu gáržžiduvvo

– Moaitámušat leat go stággobivdu ii gáržžiduvvo doarvái árbevirolaš bivdduid ektui. Evttohuvvon gáržžideapmi lea issoras olu stággobivddus maid. Dál vuvdet vaikke man olu koarttaid, ja evttohusas evttohuvvo gáržžidit stággobivddu gitta 22 000 jándorkortii oktiibuot goappašat riikkas, lohká Grønnli ja muitala movt sii dan oidnet:

– Dat lea min mielas oba stuora gáržžideapmi, lohká Grønnli.

Hilgo ráđđeolbmá evttohusa

Cealkámuša bokte maid de hilggui váldolávdegoddi Kárášjoga gieldda ráđđeolbmá, Elfrid Boine, evttohusa cealkámuššii. Ráđđeolmmái lei evttohan hilgut olles evttohusa. Su mielas livččii lunddolaš beare ođđasit álggahit šiehtadallamiid.

Dasa ii miehtan váldolávdegoddi.

– Mii cuiggodeimmet maid gulaskuddamis go oanehis áigemearri lei, ja go juste luomus bođii cealkámuš. Dego livčče bivdaleame juo ahte eai boađe cealkámušat, nu besset mearridit movt ieža áigot. Mii oaidnit hálddahus maid eai leat ožžon doarvái áiggi hábmet cealkámuševttohusa, lohká Grønli.

Earát maid cealkit

Vaikke lea dál dušše váldolávdegoddi buktán cealkámuša olles Kárášjoga gieldda ovddas, de lea sii goitge cealkámušas dadjan ahte sáhttet boahtit eambbo oainnut sihke ovdagottis ja gielddastivrras.

 – Mii čáliimet ahte nu sáhttá maid dahkkot. Eai soaitte gal vuhtii váldit daid, muhto de lea goit vejolaš buohkain buktit oainnuideaset departementii, ja dakko bokte sii mearridit váldet go vuhtii daid oainnuid vai eai, muitala Grønli.

Gulahallat berošteddjiiguin

Sámedikki ráđđelahttu, Silje Karine Muotka, lohká Sámedikki galgat gulahallat vuos buot berošteddjiiguin, ovdal go mearridit movt barget viidáset.

 – Mii fertet gulahallat vuos buohkaiguin, ja mii leat juo álgán dan dahkat. Mii leat maid álgán ságastallat guovddáš eisseválddiiguin ášši birra, muitala Muotka.

Váldibehtet go vuhtii Kárášjoga váldolávdegotti oainnuid cealkámuššii?

– Maid ja earáid hilgut ja badjelgeahččat? Mii áigut diktit proseassa mannát dál, ja bargat dan ektui, ja nu go maid dadjen de gulahallat berošteddjiiguin, lohká Muotka, muhto ii gáro vástidit njuolga makkár oaidnu sus lea váldolávdegotti cealkámuššii.

Ii olles suohkan

Muotka maid deattuha ahte cealkámuš maid váldolávdegoddi leat buktán dál, ii leat olles suohkana oaidnu.

 – Ojá, váldolávdegoddi lea cealkán, Ii de leat olles suohkan vuos. Mii gal vuordit dassážii go suohkanstivra meannuda ášši ja buktá cealkámuša dan áššis. Nu go dajan, de leat mis olu berošteaddjit geaiguin galgat čoahkkinastit ja ságastallat vuos, lohká son, ja lasiha vel:

 – Min mielas lea dehálaš ahte riekteguoddit eai vuoittáhala gáržžideamis. Ahte turistabivdit eai gillá nu olu gáržžideami, nu ii galgga leat, lohká Muotka vel loahpas.