Kronihkka:
Sámediggeráđđi háliida buoridit sámi dáiddáriid eavttuid. Dáiddárat leat dehálaš virgejoavku Sámis, ja veahkehit čalmmustahttit sámi kultuvrra sihke Sámis, sisriikkas ja riikkaidgaskasaččat. Sii ovddastit dehálaš jienaid Sámi demokráhtalaš ságastallamis. Nana sámi dáiddárorganisašuvnnat, buorit stipeandaortnegat ja eará doarjjaortnegat leat danin dehálaš gaskaoamit min bealis, nannudan ja doarjun dihte sámi dáiddáriid bargguid.
Dán jagáš dáiddáršiehtadus Sámediggeráđi ja Sámi Dáiddárráđi gaskkas lassánii 307 000,-. Dat lei ollu vuollelis gáibádusa, mii lei 13,6 miljovnna Sámi Dáiddárráđis. 2021 dáiddáršiehtadusa rámma lea oktiibuot 8 877 000,-. Dat lea 3,5% lassáneapmi, mii lea badjel vurdojuvvon bálká- ja haddelassáneami boahtte jagi. Ovttasbargošiehtadusas, maid árabut dán čavčča meannudeimmet, bohte ovdan máŋga ášši maiguin bealit háliidit bargat boahttevaš njeallje jagi áigodaga. Dán vuoru bealit vuoruhit čuovvulit mihttomeari nannet dutkanbarggu, loktet gelbbolašvuođa ja oahpu dain iešguđet dáiddasurggiin. Dat lea bargu maid jáhkkit čađahuvvot ovttas earret eará Sámi allaskuvllain.
Máŋga dáiddárorganisašuvnna leat čájehan beroštumi ja dárbbu oažžut johtui barggu dan suorggis. Nu go diehtit, de lea mis juo prográmma sámi čálliid gelbbolašvuođaloktemis, Čális fal- oahppu. Dat lea dán rádjái bures lihkostuvvan, ja mii leat juo ságastallan Sámi allaskuvllain implementeret oahpu oassin sin oahppofálaldagaide. Mii sávvat maid ahte eará dáiddadisipliinnat ožžot sullasaš fálaldaga boahtteáiggis.
Persovnnalaččat lean hirbmat optimisttalaš sámi dáidaga bealis. Mii oaidnit ahte eambbo sámi dáiddárat ja artisttat rasttildit rájiid, ožžot fuomášumi riikkaidgaskasaččat ja ožžot buriid árvvoštallamiid ja bálkkašumiid.
Maŋemus mánu leat mis máŋga dáiddára ja filbmadahkki ožžon bálkkašumiid riikkaidgaskasaččat: Gjert Rognli dáiddafilmmain Eallin lea guovtte suorat niehku, ja oappážagat Inger ja Márjá Bål Nango, oanehisfilmmain Njuokčamat. Dáiddárat Anders Sunna, Máret Ánne Sara ja Pauliina Feodoroff leat válljejuvvon ovddastit Davviriikkaid 2022 Veneziabiennalas, juoga mii lea historjjálaš. Bivttasmagasiidna, Elle, ges lea nammadan lávlu Ella Marie Hætta Isaksena okta dán jagi deháleamos jienain. Visot dát čájehit makkár alla dásis min dáiddárat leat, ja ahte máilbmi fuomáša maid sámi dáiddárat ráhkadit ja doaimmahit.
Sámediggeráđđi bargá oažžut árvvolaš gaskkustan- ja magasinerendili sámi dáiddačoakkáldahkii masa mis lea ovddasvástádus. Danin lea illu beassat muitalit ahte Kulturdepartemeanta áigu bargat viidáseappot Sámi Dáiddamusea huksemiin, ja ahte leat addán Statsbyggii bargun bargat viidáseappot vistti prošekteremiin. Dan dihte ii leat áibbas sihkar ahte dáiddármusea huksejuvvo, muhto lea buorre álgu prošektii.
Jus Stuoradikkis ja ráđđehusas lea doarvái politihkalaš dáhttu, de sáhttá Sámi Dáiddamusea leat gárvvis 4-5 jagi geahčen. Mii áigut goit bargat dan maid mii sáhttit duohtandahkat dan.
