-Almmuhus-
OĐĐASATCeggii eahpeluohttámuša suohkandirektevrii

Ceggii eahpeluohttámuša suohkandirektevrii

-

-

Maŋŋel go Sámeálbmot Listtu Klemet Erland Hætta lei máŋgii ja olles beaivvi fitnan sárdnestuolus cuiggodeame suohkandirektevrra, de ovddidedje vel eahpeluohttámuša suohkandirektevrii.

Čoahkkin giddejuvvui ja olles hálddahus ja eará guldaleaddjit nugo Ávvir biddjui feaskárii. 

– Mii leat gieđahallan máŋga ášši odne ja lea boahtán ovdan visot áššiin ahte leat máŋga moaitámuša hálddahussii. Eai oro leamen čuovvolan áššiid maid livčče galgat. Dakko bokte lea mus dát čuovvuleapmi dáid áššiid čuovvoleapmin: Mun logan čállosa:

– Son lea boastut midjiide čilgen ovdasánis ekonomiijaplána ektui. Hálddahus ii lea čuovvolan máŋga áššiid nugo mánáidsuodjalusas, nationála iskosiid ektui, háhkamiid ektui. Maiddái váilot kurssat buollinčáskadeddjiin ja suohkan ii leat daid skuterláhtuid ásahan nugo leat sihtan. Mu bealis šaddá váttis ja veadjemeahttun doaibmat dákkár dilis mii leamaš dál. Mun bealistan lean viggan gierddahallat, muhto oainnán ahte manná aivve boasttu guvlui. Dáloniid listu ja Sámeálbmot listu cegge eahpeluohttámuša suohkandirektevra Kent Valio vuostá,  čilgii sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen sárdnestuolus.

Jus šaddá eanetlohku, de Valio šaddá guođđit iežas virggi.

Valio lea masá jagi áigi ceggen ges dieđihanášši go lohká moaitinvearadágut dáhpáhuvvat politihkkáriid gaskkas. Valio ii leat ieš suohkanstivračoahkkimis. 

Ávvir čuovvula ášši. 

-Almmuhus-