-Almmuhus-
OĐĐASATČalmmustahttet bonjusámiid vásáhusaid ja mentála dearvvašvuođa

Čalmmustahttet bonjusámiid vásáhusaid ja mentála dearvvašvuođa

Váldodoaimmaheaddji

-

-

Sámediggi háliida ahte sámi servodat eambbo dohkkeha ja gierdá eará seksuála sojuid ja sohkabealleidentitehtaid.

Boahtte vahkku lágidit fágabeaivvi mas fokuserejuvvojit bonjusámiid vásihusat ja mentála dearvvašvuohta.

– Deaŧalaš lea hállat seksuála soju ja sohkabealidentitehta birra Sámis, danne go ollugat vásihit jaskesvuođa go lea sáhka fáttás. Oppalaččat lea leamaš unnán rabasvuohta eará seksuála sojuid birra go heterofiillaid birra sámi servodagas, muhto buot olbmuin lea dárbu dohkkehuvvot nu go leat. Mun doaivvun ahte nu ollugat go vejolaš bohtet gullat sámi bonjuolbmuid vásihusaid birra, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen pressadieđáhusas.

 

Vásihit vealaheami

Sámediggi čilge ahte našunála iskkadeamit čájehit ahte lhbtiq-olbmot (lesbbat, homofiillat, bifiillat, transolbmot, sohkabealáhis olbmot ja queer-olbmot), vásihit vealaheami eanet go earát.

– Dán vuođul lea sivva jáhkkit ahte lhbtiq-olbmot geain lea sámi duogáš vásihit eanet vealaheami go muđui sámi álbmot, muhto fáttá birra lea unnán dutkojuvvon ja lea unnán máhttu sámi perspektiivvas. Nationála dutkan čujuha maiddái ahte lhbtiq-olbmuin leat gaskamearálaččat heajut eallineavttut ja lea ain fuolastuhtti iešsorbmenstatistihkka. Olles servodat berre dovdat dihtomielalašvuođa, oaivvilda sámediggeráđđi.

 

Historjjálaš sámediggedieđáhus


– Eallin sáhttá leat hui čaffat jos dovdá ahte ii leat dohkkehuvvon ja searvvahuvvon iežas servodagas sojus geažil. Dát guoská midjiide buohkaide oktan servodahkan. Mis buohkain lea mielde ovddasvástádus gudnejahttimis ja dohkkeheames guđet guimmiideamet, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen. Govven: Inga Marie Guttorm (vuorkágovva)

Ollu sámit eai vel ge duostta leat rahpasat iežaset soju birra, ja ollugat vásihit ahte lea ja lea leamaš váttis leat minoritehtan minoritehta gaskkas.

Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen, guhte ieš lea rabas homofiila, lea ilus go Sámediggi dál lea álgán ráhkadit ođđa sámediggedieđáhusa earret eará mii vuosttaš gearddi fokusere bonjusápmelašolbmuid.

Sámediggeráđi dásseárvopolitihkalaš čilgehus seksuála soju birra ja sohkabealidentitehta birra galgá vuos ovddiduvvot Sámedikki dievasčoahkkimii dál juovlamánus. 

 

Eai dovdda buresboahtima 

– Mii diehtit ahte ollu sámit eai dovdda buresboahtima dahje leat oadjebasat sámi oktasašvuođas sin sohkabealidentitehta dahje seksuála soji geažil, ja ahte olbmot čájehit dan jaskesvuođain. Mii diehtit áššečuolmmaid birra mat čatnasit identitehtii ja mo lea eallit smávva servodagas, ja várra erenoamáš deaŧalaš sidjiide geat barget sámi servodaga gaskkas, ovdamearkka dihtii dearvvašvuođabálvalus, fálaldat nuoraid várás, skuvlajođiheaddjit ja politihkkarat, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

Sámediggi lágida seminára ovttas mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhtain (Bufdir), Mentála dearvvašvuohta nuorain, gealboguovddážiin KUN ja sámi nationála gealboguovddážiin – psykalaš dearvvašvuođa suodjalemiin (SANAG).

Seminára lágiduvvo gaskavahkku skábmamánu 28. beaivvi Sámedikkis Kárášjogas. Fágabeaivái searvan lea rabas ja nuvttá buohkaide.

-Almmuhus-