Geavaheddjiidráđi suohkaniskosis lei Kárášjoga gielda 2005:s nubbin buoremus fylkkas, ja 2016:s nubbin heajumus. – Livččii hui álki jus dieđášin mii dasa lea sivva, lohká ráđđeolmmái.
Geavaheddjiidráđi suohkaniskosis lei Kárášjoga gielda 2005:s nubbin buoremus fylkkas, ja 2016:s nubbin heajumus. – Livččii hui álki jus dieđášin mii dasa lea sivva, lohká ráđđeolmmái.
Geavaheddjiidráđđi lea čađahan suohkaniskosiid Norggas 2005 rájes gitta 2016:i, ja dál leat časkán oktii buot daid jagiid bohtosiid.
Finnmárkku suohkanat leat gaskamearálaččat heajumusat olles riikkas geavaheddjiidráđi suohkaniskosis, ja daid vuolemusas leat sámi suohkanat, Kárášjohka, Porsáŋgu ja Guovdageaidnu.
Gaskamearálaččat, go buot jagit leat biddjon oktii, de lea Kárášjoga gielda buot heajumus Finnmárkkus, ja čihččet heajumus olles Norggas.
Iskosis boahtá ovdan ahte 2005:s lei Kárášjohka nubbin buoremus fylkkas ja 96. buoremus Norggas.
– Fertet buoridit
Ávvir riŋge Kárášjoga gildii oažžun dihte kommentára ráđđeolbmás. Nuppe geahčen revrre vástida gielda ahte ráđđeolmmái ii leat olámuttos ságaide juste dál. Ovdal go háhppehit gulaskuddat lea go ráđđeolmmái čoahkkimis, ja gallis de geargá, de lea revre luiton ala.
Go viimmat oažžut ságaide ráđđeolbmá Elfrid Boine ja jearrat sus man dábálaš lea dieinnalágiin vuostái váldot go Kárášjoga gielddain váldá oktavuođa, ja man soaittáhagas lea go juste dán heajos bálvalusa birra lei ášši.
– Mun in leat ožžon máhcahemiid min bargiin ahte nie lea, ja mii fertet dál obbalaččat geahččat movt galgat buoridit nu ahte gieldda álbmot galgá dovdat ahte sii bures vuostái váldojit ja ožžot daid dieđuid maid ohcet.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Eai movttidahttii logut
Boine lohká eai leat movttiidahtti logut mat bovtet ovdan geavaheddjiidráđi iskosis.
Son lohká gieldda váldit duođalaččat bohtosiid ja ráđđeolmmái lea juo beaivvi maŋŋel doallame čoahkkima gieldda jođiheaddjijoavkuin.
– Mii fertet atnit dán iskosa bohtosiid ja mannat čađa min bargovugiid ja gávnnahit movt galgá ja movt ii galgga.
Livččii álki jus dieđášii
Gažaldahkii mii geavai go Kárášjohka lei buoremusaid searvvis 2005:s ja 2016:s heajumus, de vástida ráđđeolmmái Boine ná:
– Livččii hui álki jus livččen diehtán dan. Soaitá go Robek-gielda lea šaddan seastit ja dat sáhttá čuohcan, muhto mun in sáhte vástidit daid ovddit iskosiid bohtosiid go in leat leamaš ráđđeolmmái Kárášjoga gielddas go 2014 rájes. Daid ferten beassat geahčadit vuos, lohká Boine.
Loga maid: – Ii leat somá go fuikot telefungeažis
Sámi suohkaniin vejolaš buoridit
Iskkus čájeha ahte obbalaččat leat stuora suohkanat, main orrot ollu olbmot, čeahpimusat, ja smávvá suohkanat, gos lea unnit olmmošlohku, čuorbbimusat.
– Iskosis lea Asker buoremus ja nubbin lea Vinje. Vinjes orrot 3700 olbmo ja čájeha ahte smávit suohkanat sáhttet leat čeahpit. Dat čájeha ahte go lea fokus fállat buori bálvalusa ja diehtojuohkima juohke dásis, digitálalaččat neahttasiiddu ja e-boastta bokte ja suohkaniid alimusas jođiheamis gitta sutnje gii vástida telefuvnna, de lea vejolaš lihkostuvvat. De ferte dieđusge kultuvra ja struktuvrrat nu ahte buohkain lea ulbmil fállat buori bálvalusa, lohká geavaheddjiidráđi Anne Kristin Vie. Son oaivvilda sámi suohkaniin lea maid vejolaš nu dahkat.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
– Hui heittot
Geavaheddjiidráđi fágadirektevra Ann Kristin Vie muitala iskosis leat geavaheddjiidráđđi dušše mihtidan bálvalusaid ja dihtojuohkima.
– Mii eat leat mihtidan kvalitehta ja sisdoalu, dušše movt vuostái váldo ja man bures oažžu dihtojuohkima suohkanis go váldá oktavuođa. Kárášjohka lea ožžon 37,5 čuoggá, 100 vejolaš čuoggás.
– Dat lea hui heittot, go ferte muitit ahte suohkanat leat ássiid várás ja álkis dieđuid gal berre nagodit álbmogii addit go jerrojuvvojit. Dađi bahábut leat ollu suohkaniin guhkes geaidnu ovdal go mii leat duhtavaččat, lohká Vie.
Iskosis leat mielbargit váldán oktavuođa suohkaniiguin priváhta olbmo namas, sihke telefuvnna, e-boastta bokte dahje suohkaniid neahttasiiddu čađa.
– Mii leat suohkaniin jearran ovdamearkka dihte lea astoáigefálaldatsadji, guhká lea áššemeannudanáigi huksenáššiin ja neahttasiidduin ohcan iešguđetlágan dieđuid.
– Lea go nu ahte muhtimat eai váldde duođas geavaheddjiidráđi iskkadeami, nu movt Kárášjoga gielda?
– Mii vásihit ahte muhtun suohkanat váldet hui duođas min iskkadeami, ja maŋŋel min bohtosiid riŋgejit midjiide gullan dihte movt sáhttet buoridit, áinnas sii geat leat ožžon buoremus bohtosiid. De leat fas muhtin suohkanat mat eai oro berošteame min iskosiin.
Vie ii áiggo árvvoštallat lea go dadjamuš das go sihke Guovdageaidnu ja Kárášjohka leat leamaš Robek-listtus. Son iige oainne das čanastagaid go leat sámegiel suohkanat, go buohkat leat ovtta ládje gieđahallojuvvon iskosis.
