Sihke Guovdageainnus ja Kárášjogas lei beassášlávvordat buoremus doallobeaivi, lágideddjiid mielas. Goappaš báikkiin ledje dan beaivvi dat doalut mat geasuhedje eanemus olbmuid, skohtercrossa Kárášjogas, ja eahketfeasta Guovdageainnus.
Sihke Guovdageainnus ja Kárášjogas lei beassášlávvordat buoremus doallobeaivi, lágideddjiid mielas. Goappaš báikkiin ledje dan beaivvi dat doalut mat geasuhedje eanemus olbmuid, skohtercrossa Kárášjogas, ja eahketfeasta Guovdageainnus.
Sihke Guovdageainnus ja Kárášjogas lihkostuvve beassášdoaluiguin.
KaraX skohtercrossa Kárášjogas geasuhii beannot duháha olbmo, beassášlávvordat konsearta Guovdageainnus measta seamma olu.
Sámi Grand Prixain eanemus duhtavaš
– Lean hirbmat duhtavaš, lea mannan máilmme bures, lohká Sámi musihkkafestivála buvttadeaddji Ol Johan Gaup.
Lágideapmi mainna lea eanemus duhtavaš lea Sámi Grand Prixain, mii lágiduvvui Báktehárjjis beassášlávvordaga.
– Dán jagi lei máilmme buorre šovva, goit min iežamet mielas. Streamen manai bures, ledje čeahpes oasseváldit, buot manai njuovžilit, lohká son.
Sámi Grand Prixas ledje Báktehárjjis nohkkon stuoluide.
Sii šadde váldit buot stuoluid olles visttis ja doalvut hállii, go eai lean doarvái olbmot vuolgit viežžat eará báikkis márkanis lassi stuoluid.
– Mii diđiimet olu olbmot bohtet, ja diđiimet ahte boahtá leat áibbas spagga dievva. Mii árvvoštalaimet ahte livččiimet sáhttit čuožžunsajiid vuovdit, muhto eai leat bileahtta vuovdin systemat dasa, muitala Gaup.
Árvvoštallet 3500 guossi leamaš
Seamma dievva lei maŋŋit eahkeda go Ivnniiguin, Sofia Jannok, Elle Marja Eira ja Felgen Orkester čuojahedje. Buot bileahtat ledje vuvdon.
– Lávvordaga lei áibbas dievva, nu dievva go sáhtii. Buollinsihkkarvuođa dihte eat sáhte luoitit go 1300 olbmo, ledje birrasii 1100-1200 olbmo doppe. Lunddolaš sivaid geažil eai čága nu olu olbmot go scena lea nu stuoris. Livčče sihkkarit boahtit 1500 olbmo jus beare livččiimet luoitán sisa, lohká Gaup.
Son muitala ahte lea váttis rehkenastit festivála loguid, go lea eahpesihkar movt galgá rehkenastit, seamma olmmoš sáhttá leamaš buot doaluin, ja de lohkko máŋgii.
– Muhto go geahččat bileahtaid mat leat vuvdon, ja iežamet geat leat barggus, leat 3000 dahje 3500 olbmo oktiibuot leamaš.
Rehketdoalu eai ge leat vel rehkenastán, muhto Gaup muitala ahte oidnet dál juo ahte šaddá badjelbáza, nu go ledje rehkenastán. Juste man olu, eai dieđe ovdal sullii mánu geahčen.
– Lea mannan máilmme bures ja lean gullan ahte hui olu olbmot ledje duhtavaččat, mis leat olu guossit leamaš, ja movttegis guossit. Almmuheimmet maid filmmaža doaluin, man leat máŋgalogi duháha olbmo oaidnán, dat čájeha ahte olbmot leat liikon daid doaluid, lohká duhtavaš buvttadeaddji.
Crossa geasuhan eanemus olbmuid
Guovdageainnus lei beassášlávvordaga eahketkonsearta mii geasuhii eanemus olbmuid.
Kárášjogas fas lei skohtercrossa, gosa birrasii 1500 olbmo ledje boahtán.
– Dát skohtercrossa lea beaggán okta dain buoremus crossaiguin Norggas, ja lea bivnnut olles Finnmárkkus. Miehtá fylkka bohtet olbmot, ja lea álo hui buorre lágideapmi. Kárášjoga mohtorsearvi bargá buori barggu lágidemiin. Lea oallugiidda šaddan árbevierrun vuolgit crossa geahččat, ja olbmot bohtet márkanii vai besset dan oaidnit, lohká Kárášjoga festiválaid buvttadeaddji Kenneth Eliassen.
600 olbmo beassášlávvordaga
Eliassen lea maid duhtavaš beassášdoaluiguin, ja maid dálkkiin olles beassážiid.
– Doaluide ledje bures boahtán olbmot, čađaheapmi manai bures, ja ledje hirbmat buorit konsearttat. Dálki lei maid hui buorre beassážiid, mii dagahii ahte olbmot vulge doaluide mat ledje olgun.
Áidna mainna Eliassen ii leat duhtavaš lea daid lágidemiin gos ii ožžon návddašit alkohola.
Rahpankonsearttas ledje dušše birrasii 30 olbmo.
– Lea ovdal maid čájehuvvon ahte dát lágideamit eai geasut olbmuid, ja mii fertet geahččalit gávdnat eará čovdosa boahtte jahkái, lohká son.
– Muđui konsearttaiguin leat hui duhtavaččat, skilleduorastaga ledje 400 olbmo, guhkesbearjadaga 200 ja beassášlávvordaga 600. Kárášjogas eai boađe olbmot nu árrat olggos, ja dávjá lea nu ahte eai leat nu oallugat go álget čuojahit, muhto sii bohtet loahpas. Beassášlávvordagain lean hui duhtavaš, lohká Eliassen.
– Garvit rukses loguid
Buvttadeaddji jáhká maid ahte bušeahta mielde ollejit juste gosa ledje meroštallan.
– Festiválaid ulbmil ii leat dinet, mii oažžut doarjaga Sámedikkis ja gielddas. Min mihttu lea lágidit buriid doaluid ja garvit rukses loguid rehketdoalus. Leat dohkálaččat duhtavaččat movt orru mannan dán jagi, lohká vel Eliassen.
