Geassi lea galmmas ja árpmitmeahttun, ja dálvi ges bivval ja stáđismeahttun. Dan, ja olu vašálaččaid dihte, leat dál historjjálaš vuollegis rievssatlogut davvin, muhto dutkit leat geahččaladdame ođđa vugiin sihkkarastit rievssahiid boahtteáiggi.
Geassi lea galmmas ja árpmitmeahttun, ja dálvi ges bivval ja stáđismeahttun. Dan, ja olu vašálaččaid dihte, leat dál historjjálaš vuollegis rievssatlogut davvin, muhto dutkit leat geahččaladdame ođđa vugiin sihkkarastit rievssahiid boahtteáiggi.
Dálkkádatrievdamat leat juo garrasit čuohcan olles máilbmái. Árktalaš ekovuogádat lea erenoamáš hearki dasa.
Nálit mat orrot davvin leat heivehuvvon galbma dálkkádahkii, muhto dain ii leat vuostálastinnákca rievdadusaide ja muosehuhttimiidda.
– Bivvalis dálvvit dagahit ahte eanet bohccot jápmet. Dát dagaha ahte lea eambbo biebmu garjjáide ja riebaniidda, mat fas borret de eambbo rievssahiid, muitala dutki John-André Henden gii bargá «Institutt for arktisk og marin biologi».
Alla boazolohku Finnmárkkus lea mielde dagaheamis dán, deattuha son.
Molsašuddi geasit
Molsašuddi geasit, njuoskkadat ja temperatuvra mii rievddada, sáhttá váikkuhit rievssahiidda.
– Mii diehtit ahte čáhccás arvi ja čoaskásat maŋŋel go čivggat leat šaddan sáhttá čuohcat daid ceavzimii, muitala Henden.
Dálvet go rievddada bivvaliid ja buollašiid gaskkas sáhttá dagahit ahte guohtunšattut maid jikŋot. Das fas lea boađus ahte rievssahii lea váddásit birget dálvvi, go dat ii birge jeahkáliid haga.
Rievdadusat jahkeáigodagain, go muohta boahtá ja manná, sáhttá maid dagahit ahte rievssat ii molsso dolggiid muohttaga mielde, mii fas dagaha ahte lea eambbo suojeheapme boraspiriide.
– Visot dát rievdadusat dagahit ahte rievssahis ja gironis lea eahpesihkkaris boahtteáigi, dadjá Henden.
Ođđa vuohki addá mávssolš dieđuid
Sihke giron ja rievssat leat dál rukseslisttus kategoriija vuolde «measta áitatvuloš›.
Vuogit mat leat ovdal geahččaluvvon addet dutkiide stuora hástalusaid fas dál.
– Guovllut gos mii lohkat rievssahiid, leat daid luottaid doaresbeale gos olbmot vánddardit, ja árat ja árat muohtasuddan giđđat dagaha váttisin beassat skohteriin ja sabehiiguin dohko, muitala Henden.
Dát šaddá stuorát váttisvuohtan go mii háliidit lohkat rievssahiid mat juogadit territoriuma, rievssahat mat monnejit ovtta sadjái. UiT lea dál iskame ođđa vuogi buoridit rievssatdili.
Guldalanstašuvnnat sáhttet addit vástádusaid
Dainna ođđa vugiin váldojit atnui rievssahiid mihtilmas lávlagat. Giđđat skeaiká rievssat erenoamáš jienain várjalandihte iežas beasi.
Dán jiena leat ge dál registrereme automáhtalaš digitála guldalanstášuvnnain.
– Ovdal mii leat oaidnán lunddolaš rievdademiid nálliin ja čielga čanastaga sáhpánjagiide. Hástalus dál lea go rievssatnálli ii šat badján, muitala Henden loahpas.
