Statnett, Orohagat, Hans Ole Eira, Báhccavuotna, Romssa ja Finnmárku fylka, Hámmerfeasta, 420kv-linja
Dál galgá čielggaduvvot olu buhtadusa dat orohagat ožžot.
Vuossárgga álggii diggi mas logi orohaga gáibidit buhtadusa go leat massán guotteteatnamiid 420 kv-linjjá huksemii. Diggi lea Davvi-Romssa diggegottis. Váldošiehtadallan – bággolonistanárvvoštallan go mearrida buhtadusa – bistá olles 15. beaivvi .
Diggi
Elfápmolinjá lea ja galgá huksejuvvot Ofotenis Nordlanda fylkkas gitta Báhccavuonas Romssa fylkii ja das viidásat Hámmerfestii Finnmárkui. Golbma valdošiehtadallamat leat juhkkon golbma gaskaoasis. Dál lea Romsa ja Finnmárku eananeaiggádat ja orohagat geat deaivvadat Statnettain Davvi Romsa diggegottis. Ovddežis leat guoskevaš orohagat, earret eará Lákkonjárgga orohat, hilgon Statnetta huksenplánaid, muhto hilgumis ii lean ávki.
Loga maid: – Dat mii sáhtii mannat boastut, manai boastut
Gáibádus
Dán vahku galgá Statnett buktit ovdan iežaset beali Davvi-Romssa diggegoddái. Boahtte vahkus lea orohagaid ja sin vihtaniid vuorru buktit ovdan iežaset beali dikkis. Juohke orohat bidjá iežas buhtadusgáibádusa ovdan. Lákkonjárga orohatovdaolmmoš Hans Ole Eira leat ráhkkanan nu bures go sáhttit.
– Mii leat rahkanan nu bures go sáhttit, raporttaid vuođul, ja geahččan makkár vaikkuhusa huksen buktá sihke bohccuide ja ruđalaččat midjiide, dadjá Eira ja joatká:
– Nu go mii maid diehtit ovdalaččat, de das lea sáhka stáda vuostá, stáda mii addá lobi ja muitala lea go buot mannan nu go galgá. Vuordámušat leat oažžut dan maid gáibidat, ja nubbi ášši lea oažžut go dan, dadjá Eira.
– Mo lea gáibádus?
– Eat hálit almmuhit dan mediaid. Eat ge leat vuos lokten makkárge gáibádusa. Loktet ovdan go min vuorru lea dikkis , dadjá son
Čuohcan
Sin orohahkii lea huksen čuohcan garrasit, muitala son, ja čilge ahte linjá manná njuolga čađa guottetbáiki.
– Dat lea nu guhkki go min guottetbáiki lea. Lea stuorra váikkuhus midjiide. Lassin leat vel ođđa rusttegat ja barttat ihtán, ja šlámbarat luonddus. Vásihat ahte eallu ii bisán šat dokko, dadjá son ja joatká:
– Nubbi váikkuhus maid leat vuohttán lea ahte šattai «autostrada» das gokko leat ráhkadan bargogeainnu. Dat geasuha olbmuid dohko, Sihkkelastit, beanavuoddjit ja maid biillain johtet luoddaráigge mii lea njeallje kilomehtera guhku. Guollebivdit vudjet nu bajás go sáhttet, ja geaidnu lea nu duolbbas ahte beassá sportabiillain maid dohko, dadjá Eira.
Statnett
Statnett gulahallanhoavda Martha Hagerup Nilson muitala ahte boazodoallu galgá buhtaduvvot hehttehusa ovddas mat čuožžilit sihke go bargu leat jođus ja maŋŋá go barggut leat loahpahuvvon.
– Seammás lea dehálaš midjiide ahte gustovaš riekteprinsihppa geavahuvvo go buhtadus árvvoštallo. Min mihttu lea šiehtadallamiid oažžut eanan- ja vuoigatvuođalaččaiguin, ja go ii leat ovttaoaivilvuohta, de ferte ášši árvvoštallamii, čállá Nilsen
Loga maid: Statnett čuoččuha viggan šiehtadit orohagaiguin, vaikke leat huksenlobiid ožžon
Guđas soabadan
Oktiibuot 16 orohagas lea Statnett soabadan guđain orohagain mat leat gaskal Ráissá ja Skillemoen Álttás, ja dat eai leat oassin árvvoštallamis dál, muitala Nilson.
– Vihtta dan logi orohagas maid dál galget árvvoštallat lea mis šiehtadallan sajis huksenáigodagas. Das lea sáhka linjjá bissovaš váikkuhusain. Dan viđa orohaga ovddas main ii leat šiehtadus sajis galgá diggi huksenáigodaga ja doaibmanáiggi buhtadusgažaldaga meannudit, čállá Nilsen
Son maid muitala ahte buot orohagat eai leat gáibádusa lokten, nu ahte sii eai dovdda obbalaš viidodaga gáibádusas.
Ávvir ii leat lihkostuvvan fidnet Lákkonjargga advokáhta Jon Andreas Lange ságaide.
Orohagat mat leat gáibidan buhtadusa dán vuoru:
42 Beahcegealli
35 Fávrrosorda
34 Ábborášša
33 Spalca
40 Orda
26 Lákkonjárga
32 Silvetnjárga
29 Seakkalasnjárga
25 Stierdná
19 Sállan
– Eananeaiggádat
Orohagat mat leat dahkan šiehtadusa
Joahkonjárga, Ittunjarga, Ráidna ja Cuokcavuotna leat dahkan obbalaš šiehtadusa Statnettain ja eai leat mielde dán árvoštallamis
19/32 Ivgoláhku. Mearriduvvon. Ii leat rievttalaš soahpamuš daid gaskka.