Wittgen­stein girji «Tracta­tus» ain áibbas ovddi­musas 100 jagi maŋŋá go almmu­huvvui

Ludwig Wittgenstein girji «Tractatus logico-philosophicus» dihttui Ostvald ráiddus «Annalen der Naturphilosophie» jagis 1921 Wienis. Vel odne, farggá 100 jagi dasto sáhttá oidnot leamen áibbas ovddimus čála friddja filosofia daguin.

Diehtadoarjagis (θεοριά) sáhttá Tractatus leamen áibbas ovddit oainnu haga. Wittgenstein namuha aivve Kant, Frege ja Russel geaid ádde. Sáhttet leat muhtin oaivilat mat muittuhit Bithgoras Sámosis, muhto áibbas boares girjjiin, Homer Odyseas (Od.16.374), sáhttá lea diehtoprinsihppa navdon «επιστημών» Odyssevs bártni Telemakos ektui, sáhttá lea dávgediehtu. Otná beaivve universitehta lea dán ágge Greahkagillii «Πανεπιστημιον» mii vástida mo Trcatatus oaidná buot diehtaga oktii diehtodaguid bokte. (Okta sáhttá leat duohta dahje ii duohta, ja buot eará bissut ovttalágánin) Namalassii: vissis diehtodagus ii veaje eará diehtodahku nannejuvvot. (Muhtimat navdet dakkár oaivila leamen atomisman.) Dat «στημον» man birra universitehta iská sáhttá leat «mátta» dahje «várpi» mii ovddida formála oahpu nu mo logihka ja mátemátihka, ja vásáhusoahpu nu mo o.m.d. guolleoahppa dahje kemia. Dát ii leat namuhuvvon Tractatus oaiviliin, muhto lea várrá jierpmi sisdoallu juo ovdalis buot oahppodásis go guorahallo dološ áigái. 

 

Tractatus álgofáddá lea dinga (Ding), daguášši (Tatsache) ja áššedilli (Sachverhalt). Sierra ovdamearka dás livččii boagán (Hercules “βοάν”). Go boagán lea gitta, de lea daguášši, ja maiddái go lea rahppon. Das leat guokte dili mat gullet áššedillái (Sachverhalt), mii dalle lea dego duppal. Wittgenstein ii atte ovdamearkkaid, várra danin go eai leat buot ovdamearkkat seamma váddásat dahje ovttageardánat. Boahkánis lea diehtu mo sáhttá leat, muhto nu ii leat buot dinggain. Hercules ii namuhuvvo Tractatusis, muhto oktiibuot de berre Tractatus leat maiddái dakkár máinnasdili birra. Wittgenstein oaivvilda ahte viggat ovdalis namuhit vuođđocealkaga lea jierbmemeahttun, (seamma go ovdalis diehtit diehtodagu?).

 

Go lea bivdovuolgga čuoigamis, de lea muhtin juo vuoitán álgočuoigama. Guokte čuoigama leat dalle áššedillin (Sachverhalt). Go vissis dávvir doaibmá, de lea erá áššedilli. Gukte váilaga oktanaga eai soaitte leat gaskkustuvvon (konsp. AIK), muhto soitet dovdot dan láhkái (etihkka). Guokte buori oktanaga adnojuvvojit lunddolaš diehtun. (AIK)

 

Luonddu dáhpáhusat soitet diedu addit daguáššiid birra, go de leat dego sirrejuvvon eret olmuid birrasis gávpogis, nu mo heargevuodjin. (AIK)

 

Tractatus váldošema lea jurdda-namma-dinga dahje jurdagat-cealkka-daguášši. Dalle lea govva jurdaga ja nama ja dingga gaskkas, dahje buorebut daddjon jurdagiid-cealkagiid-daguášši gaskkas, rievtti mielde maiddái smiehttama-muitalusa-áššedili gaskkas, nu mo Hercules boagán, muhto Wittgenstein ii atte mangelágán dievas ovdamearkka. Liikká ferte leat Tractatus leamen dego poesia girji «κήριον» ja jos livčči unni dego gilkor, de livččii «χαλία», ja dalle lea áššedilli mii mielddisbuktá govvadusa mii lea nammačála-gilkor-dinga vel dan smávimus dingga ektui, namalassii gilkora. Mu oaivila mielde, mii ii gávdno Tractatus siste, de lea čálagilkor dakkár govvadusa ovdamearka. (Sulli dakkár jurdaga ovdanbukten doarjjalogaldallamis UiO eksamenis 1970:s. Dassa lea dál measta 50 jagi, guovdu Tractatus ja dalá dili, muhto áibbas sierra šema mielde.)

 

Wittgenstein addá unnán dahje ii obanassiige gáldodiehtun maidege Tractatus siste. Lohkat dan girjji lea sulli seamma go leat meara alde, dahje nu mo Kierkegaard navdá, vuodjat 10 000 sala čiekŋalasas. Dakkár vuodjan ii leat váddáseabbo go coahkásis, muhto de lea jearaldat mii lea doppe vuollin. Obanassiige jurdda-namma-dinga šema lea váldojurdda Tractatusis ja ferte váldojuvvot vuhtii miehtá dan lohkama. 1970 jagi birrasis de leai olu kritihkka Wittgenstein vuostá ahte ii navdde servvodaga leamen iskanvearan. Dasa lea dát oanehis vástádus ahte otná beaivve dilit almmuhit aitto ahte luondu, iige servvodat, lea váldomihttu. Badjelmeare oljoboaldin buoridit servvodaga lea dagahan áibbas nuppeláhkái, ahte maiddái meara dássi lea badjáneamen. Danin lea analysa ja luonddufilosofiija eanet ávkin go ovdal. O.m.d. juohkit diehtaga guovtti sadjái, čuoldin (formála) ja várpi (luonddus), dahje logihkka ja hivvodatdiehtu, lea dalle ovdáneamis. Das lea Tractatus siste ártegis cealkka: «Logihkka ferte iešalddis birget».

 

(Nu mo dalle go dihtto ahte «s.dihto» lea seamma go  «gr.δήτα», mii dagaha ahte buot sámegielsánit mat gusket dihtui jienádeami govvadusa mielde leat ovttastuvvon greahkagielain.)

 

Ovdalis lea jurdda ahte sámegiella ii guoskka greahkagillii, muhto go lea diehttevaš ahte eanet go 5000 doahpaga vástidit gaskaneaset dan guovtti gielas, de badjánit eará govvadusat go ovdal, o.m.d mii lea «logus» go sámás jorgaluvvo greahkagielas «λογος», de lea vástádus,. na measta seamma, ja nu maiddái «logihkka». Tractatus lea girji man fáddá lea filosofiija logihkka, ja dalle ii leat váttis áddet ahte Wittgensteein cealká ahte «Logihkka ferte alddis birget». (Die Logik muss für sich selbst sorgen.) Dá lea measta girjji váldotema, muhto dego cealkagiid gaskii. Mii viggat dien dál veaháš vástidit.

 

Go giela govvateoriija dahje doarjja gáibida golbma dási: jurdda-namma-dinga, de lea álgofilosofiijas greahka namuhus «είκον» mii vástida gova, dahje dan golmmaduppal oainnu Tractatusis. Muhto ártegeabbo lea dalle ahte sámegielas lea «ikkon» luŋká seainnis smávva návehis man bokte suoinnit ja muhkit ráddjojit. Ii leat eahpideames ahte lea seamma oaivil greahkas ja sámis. Danin lea govvateoria dego doaibmafearán maiddái luonddu dáhpáhusas jurdagiid čilget. Muhto lea maiddái «Ιχιον» olmmái guhte leai Lapithas prinsa dahje generála Troia fearániin vuolgán Thessalias. (Leai go son Sámi prinsa) (Maiddái Deia). Dien láhkái gártá Tractatus govvateoriija máidnasa oassin go dan guorrá giela bokte boares áigái.

 

150320 AIK: Go koronavirus speadjá máilmmis, de lea váttis diehtit mii leaš konsekveansa, vaikko soaitá ahte ágga (condosional) lea oalle unnán áimmuin. Váttis diehtit dovdduid erohusa. Dat lea dego Bayessche Theorem leamen oasis dan «kontrafaktuála kondisunála» čuolmmas. Lea muhtumin dego visot virusdávda lea dego miehtá máilmmi hárjehallan. Jos livččii vejolaš dakkár máilbmi.

 

Logihkka ferte birget fal alddis earet eará go kausalnexus ii gávdno. «Das Kausalnexus gibt es nicht», oaivvilda Wittgenstein. Kausalnexus lea ipmirduvvon (e.e. Roddenberry) leamen dilli mas leat áibbas vissis bohtosat. Muhto jos bohtosat eai gávdno, de ii ábut máhccat dan vissis dillái ja viggat rievdadit bohtosiid, iige máhccat vel ovdalii, danin go doppe leat maiddái eará dilit. Medisiinnas lea Bayessche theorem dakkár ahte vel dat mii lea vissis konseveansa ii soaitte dáhpáhuvvat, go eará fápmu soaitá rievdadit dili. Danin ferte logihkka fal alddis birget. Dát leat dego lasáhusat Tractatus oaivilii.

 

Eará ágga manin logihkka ferte alddis birget, lea go metafysihka subjekta ii gávdno, Wittgenstein oaivila mielde. (Cfr. Welhaven 100 metafysihka paragráfat.) Metafysihkka lea dalle oaivvilduvvon Latiinna oaivila mielde, go Gr. sáhttá leat seamma go «buot šattuid oahppu». Goappá dilis, de lea várra vissis ahte subjeakta ii sáhte leat oassin dan fysihkas, danin go dalle ii leat subjeakta, ja jos lea subjeakta, de ii leat oalát fyshikas. Dasto soaitá leat eahpideamis gávdno go subjeakta mii berošta aivve fysihkas dahje šattuin, dahje mo sáhttá leat dalle ahte subjeakta ieš gávdno. Lea gal jearaldat lea go vejolaš moaddeduháha jagiid iskama sihkkut mottiin linjjain, muhto lea ge Wittgenstein oaivil ahte dakkár oahput leat «Unsinn» dahje oaivila haga. Nie lea Tractatus beroštupmi. Dalle ferte logihkka alddis birget, maiddái fysihka haga, danin jos ii leat dat fysihka dahje šattuid dilli nu mo leai álggus oaivvilduvvon, sáhttá konsekveansa liikká leat seamma, ahte boazu birge, dahje logihkka birge.

 

Logihkka ferte birget alddis maiddái go lea jearaldat elementarcealkaga birra, a priori dahje a posteriori. Okta oanehis problema lea: «1.g3» ovddimus geassun šáhkas, lea go elementarcealkka, a posteriori, go lea 1000 jagi boares njuolggadusaid mielde, vai modearna geassun go dat hehtte «1.g4» a priori. Sáhttá nu mo dás leat njuolggadusat historihkka mii mearridá. W. oaivvilda ahte go lea veadjetmeahttun elementarcealkaga namuhit a priori, de lea áibbas mielahis dahku dan viggat dahkat. (Lea go nu ahte šáhkas leat dolin (1000 jagi) gávdnon a priori elementarcealkagat muhto eai dál? Dat jearaldat ii oro leamen aivve mielaheapmin, muhto das lea oaivil. Lea goit nu ahte lea ortnegis dahkat geasuid mat heivejit sihke boares ja dálá njuolggadusaide, velá olles spealus go dahkko dan láhkái. Dat lea a priori ja a posteriori diehtu. (lea go linear A «iatir» seamma go «idjagohci», go leat dego sirdon njuolggadusat).

Logihkka ferte alddis birget ain: Ii leat goassege gáibiduvvon gielaid konjunkšuvnnain ahte berrejit áibbas juste vástidit dan 16 cealkalogihka konnektiivvaid. Das vuolgá maiddái vuohki mearridit mo lea vástádus dahje ii.

 

(Ain logihka konnektiivva birra: Gr. «αμα P δε Q» vástida S. «ama P de Q» vaikko lea erohus oaivilis. Sámegielas lea veahá eanet ironiija, dego lea heasttas veahá eanet ironiija go riidejeaddjis.)

 

Tractatus loahppacealkka lea «7. Man ektui eat sáhte hupmat, dan ektui fertet jávohuvvat.» Dát cealkka ii veaje leat áibbas absoluhtta, muhto sáhttá leat cuiggodeamen loahpas logihka alddis birgema. Áibbas mielaheapmi dahje «Unsinn» ii sáhte leat, go juo fal lea dan girjji loahppacealkka. Dat veadjá guoskat buot ovddit cealkagiidda nai. Metafysihkka, kausalisma, ja logihkka leat dan láhkái vel latinisman. Govvareoria dahje govvádoarjja giela ja albmavuoda gaskavuoda ektui, sáhttá leat álkit oidnosii buktit ja ipmiridit go logihkka ollisnaga, vel eaåkileamos konnektiivadásis. Mii vissásit báhcá jearaldahkan lea goabbá lea albma ja eanet albma go nubbi, govvedus dahje konnektiiva.

 

Dát lei dego vuosttas jorran Tractatus siste 50 jagi siste, mas de 100 jagi lea vássán, mu mo máidnasis beavdde birra jorramis apmasiid luhtte.

 

Das maŋŋel badjánit várra eará jearaldagat, nu mo Tractatus cealkka 6. mii sittisdoallá «(-p,ξ,N,(ξ))» daddjon W bealis leamen cealkaga dábi mielde hápmi. Dat ferte ipmirduvvo logihkamearkkaid siste, mat lea juo ovdalis earáláganat go aivve bustávat (Aristoteles skuvla siste badjánan) Dalle lea jearaldat man láhkái sáhttá lea «Unsinn». Mo jáhkán ii leat addon olbmo jierbmái dakkar duohtavuohta mearrádus.

 

(Jos lea gielddus dahje biehttalus, de lea árbi ahte cealkka lea. (6.) Dát oaivil lea kontrafákta kondisuvnála lahka, gullá logihka birgemii, dego aivve bealli lea oidnosis dahje dovddus, ja nubbe bealli dego suoivvana siste. Dalle lea maiddái kausála nexus dego souivvan, iige soaitte dihttot. (Nabai metafysihka subjeakta?))

 

Obanasssiige cealkaga hápmi lea Tractatus siste W. terminologiija duohken, mii ii leat eksplisihtta láhkái, muhto namuhuvvon. «Tatsache» (daguašši), «Sachverhalt» (áššedilli), ja «Sachlage» (áššedássi) sáhttá o.m.d. a posteriori leamen Girjjas siidda váidda stáhta eatnama ektui siiddaduovdagiin, man vuoittáhalle diggerievttis, muhto vuite hoavvadikkis ja dasto alimusdikkis Ruotas, vai besset hálddašit bivdduid siidda duovdagiin. W. ii leat dadjan ahte juridihkka lea dihto mearri eanet go eará mearrádus, muhto a posteriori vuoitu lea nanus go lea alimusdikkis lohkkon. Dás maiddái dihtto manin cealkagis lea logihka hápmi, namalassii dat hámásta cealkagiid maiddái dási mielde.

 

(Un chien cartesien en la Rue de l’Université en entrance de Sorbonne.) Dat lei okta smávva eŋgelassetter mii lei mearridan ceaggát aitto guovdo merkejuvvon biilaparkerema dakko gos universitehta geaidnu álgá. Descartes oaivvildii ahte eallit leat dego bealle automáhtat. Mon oidnen dien dáhpahusa leamen eakti govvan das mii oaivvilduvvui, dego daguáššin (Tatsache) dahje áššedillin (Sachverhalt). Mii eat leat dás dego roahppanan pláhta alde, dego dan govvadusa duohken lea filosofiija diehtu, jos Descartes galgá namuhuvvot, jos ii, de ii leat várra govvadus obanassiige.

 

(Akropolis 170529 rahppon Greahka persideanttas go lei gielddus koronavirusa dihte. Dát lea várra Sachlage dahje Áššedássi, maiddái dáhtona dihte lea dat «πραγος» dahje stáhta fearán. Dakkár doaba ii leat soaitimis dahje soaittehat, muhto stáhta bokte sirdán πραγμα πραγοσ(ii))

 

Galgá go parentesa dahje ii notáhtas lea measta máissta-ášši, muhto go Ávvir 23.05.20 ovddimus siiddus namuha Dálmma sidda áššemeanu oktan siiddahasaid govain, de lea man birra sáhttá ságastit go lea juo prentejuvvon, iige danne leat dárbu jávohuhttit, ahte lea áššedássi sajis (Sachlage). Alimusdikki duopmu ja ovddabealsiiddu govva lea measta ovtta dásis juobe jearaldaga mielde. (T.7)

Homeros «επιστήμών» Telemakos dávgedáidaga ektui sáhttá sámegielas vástiduvvot «eahpesteamput» dahje merket saji lossa lávkkiin NNIII574.b), dahje njuikkuheames dahje várppi dohppemis. Dát ferte leat áibbas ovddimusdiehtaga álgodoaba, nu mo dávggiin mearridit. W. ii namut daid, muto de leage oalu lága áigge filosofiijas eanet latiinna go greahka. Álgodoaba soaitá álo ovddimus maiddái doarjaga dahje «θεοριά» stellemis.

 

Ráji geassit gáibida oaidnit goappat beale ráji, muhto dasa vássá áigi, ja de suddet vásáhusat oktii. Dát lea measta dego Kant jurdagis, ja W. lei ge dadjan áddet dego oainnáhusa Kant dihtosis. Nie leage jearaldat man muddui ovddit Greahka sánit dego suddet áigái, diehtokeahttájin, maiddái Tractatus girjji vuolggahusas «επιστήμε» doahpagis ja maiddái «Πανεπιστήμιον» ásahusas. Vel Tactatus lea guovdu dan áigge.

 

Olbmo máilbmi lea raji siskkobealde. Dan deattuha W.

Jos ráji galgá rasttidit, de ferte vuos leamen nuppi bealde diehttevaš. Dan ii leat ollásii diehtit, danin go dalle ferte diehtit nuppi beale dili maiddái.

 

Dat govvedus lea oalle viiddis, dego olles máilmmi govvedeamen, muhto dan ii veaje diehtit ovdalis. Dat ii leat a priori vaikko lea ge boahtán dan ovdalis. Lea go dalle nu mo W. cealká: «Alles folgern geschiet a priori»?

 

Soaitá leat ahte «folgern» lea a priori, muhto diehtu dan birra ferte leat a posteriori. W. lea namuhan «min áiggi deavkatvuohta» mii sáhttá leat máilmmisoahti I (1914-1918) ja maiddái spánskadávda. Dego a posteriori diehtun de lea dál (170620) muitaluvvon TV:s ahte eanet US borgárat leat jápmán koronavirusdávddas 2020:s go máilmmisoahti I gáibidii. Lei maiddái spánskadávda 1918-1919 mas Norggas jápme 15 000 olbmo mii lea 60 geardde eanet go dálá tuollu Norggas jápmán korona-dávddas. Dat moadde jagi ovdal Tractatus prentejuvvui leat oalle hirbmadat dakkár muittuin, ja deavkadat. Eai leat gallis eallime geat daid jagiid muitet.

 

Deavkatvuohta sáhttá leat dego eahpediehtun dili ektui mii lea gullon eará sajis, dego rájiid geassin mas ii leat diehtu (W.) Tractatus máilbmi ii leat dan váilivuođas ahte ii leat diehtu, muhto go eahpediehtu dahkko diehtun, dego mearrádusat amas duovdagiid ektui. Diehtu diedu birra soaitá leat buoret go diehtu eahpedieđu birra. (Dát lea kommentára iige referáhta).

 

Maŋŋel luomu lea mearri ahte njuoska ja bivvalis suoidnemánnu attii buori luomemeari (μερος). Dat ii lean báhkka mánnu. Nu mo luomi lea dagodiehtu, de lea buorre luomemearri áššedilli, muhto dat lea a posteriori cealkka. (020820)

Soaitimis oidnen Sciam fierbmesiiddus 050820 artihkkala mo namuhusat báidnet giela siste, o.m.d. «man» ja «career» engelasgielas. Dalle soaitá maiddái namuhusaid hápmi báidnime o.m.d. s.Sámi.a ja n.n.same.a.n, mii lea dagahan njulgestaga boasttu ipmardusa Skandinávia servvodagas, namalassii ahte sámit leat áibbas ovttaláganat, mii ii leat duohta, ja dagaha maiddái vearrecealkagiid o.m.d. neo-dárogielas. Dakkár báinnus sáhttá njoammut eŋgelasgillii, ja eará láhkái fas duiskagillii. Diekkár govvadusat eai leat Wittgenstein oaivilis, muhto leat meattáhusat. «Sápmi» boahtá várra grehkagielas «Σάμη» mii sáhttá lea bajit eatnama álbmot ja sohka, go dat gávdno «Λαπιθας» (Lapp) lahka seamma eatnamiin o.m.d. Egeamearas ja Elis provinssas.

 

(6.4 Alle Sãtze sind gleichvertig) Muhto govvadus ii leat aivve dihto bordin, muhto muitit man láhkái doahpagat guoskkahallet. (Biehttán)

(Oktii vel muhtin oaivila: Go W. oaivil lea ahte vuođđocealkka ii sáhte a priori ovdamearkkain addojuvvot, de soaitá leat sullii seamma go Quine oaivil ahte analyhtalas cealkagat eai sáhte leat a priori, McDowell oaivvilda ahte leat doahpagat mat addet muosáheami, dalle ferte buot leat a posteriori dan dáfus, go doaba ferte vuos dihttot ovdal go das veadjá leat oaivil, juobe čálagielas.)

 

Vuodjit árrat beaivet biillain go lea nulla gráda. Dat teampa bistá guhká, vaikko diibmoviissaid. Lea go nie sávri danin go lávki lea seamma goabbatge guvlui (+ ja -). Lea go nie go «Alle sãtze sind gleichvertig». Tractatus guorramis badjánit olu dienlágan soaittat, ja dalle lea várra áigi ráhkkanit heaitit guorahallama dán vuoru, danin go sáhttet sihke giela ja logu mielde.

 

Orru leamen ahte W. oaivilráji geassima ektui (ahte dalle ferte goabbatge bealde oaidnit) lea áibbas duohta, ahte dakkár oaidnu illá gávdno, danin go oaidnu lei liikká seamma bealde, dego dálkemihttu. Dálkekárta lea logihkka dálkki ektui, muhto das leat aivve dovddus oasit. Dan logihkka deavdá diehttevaš rájiid dálkkis.

 

Dábi oaivádusa mielde soaitá leat W. cuiggodeamen ahte friddjavuohta soahtamis ja rohtudávddas lea njuolga, ja ahte menddo garra oaivilat (filosofia?) leat mielahuvvama diehtun ja sáhttet boktit aitto daid vahágiid (devkkes áiggi), o.m.d. olbmuid eatnatvuohta. Dakkár luonddu dilli mii garvá sevdnjes balvvaid sáhttá leat aitto ráfi guohtuneatnamat. Dan birra ferte jávohuvvat.

 

(Matematihka tálladoaba dahje logudoaba ii leat soaitimis (T.6.231) Mearkan das sáhttá leat ahte logaritma o.m.d. 100K medisiinnalogus sáhttá leat ávkin veardideamis nu mo Finnmárkku dearvanasas, 5000 dego máidnasa lohku aitto sámegielat álbmogis suohkanstivradásis. Dakkár diehtu lea álo a posteriori.)

Tractatus 100 jagi historjá muitala loahpas sulii seamma leavssu go dan álgu. Dakkár oahput leat aivve vássán vásáhusas, ii goassege ovdalis, ja daid diehttelas loahpaheapmi ii leat diehttevassii. Nie lea oasis eallima oahpus, vuhtiiváldima várás. Dán vuoru lei aitto 100 jagi gaska dego máinnas, muhtumin ii. 50 jagi lea bealli dan áigodagas, go deiven dan girjji iskat. Gii dan diehtá, sáhttá leat earálágan áigodat boahtán, aitto dan dáfus, mii lea áiggi sisdoallu.

 

Ain dat beakkán cealkka, ahte «logihkka ferte alddis birget», dego loahpaheami guvlui. Wittgenstein namuha Bertrand Russell ovddasbargamiid, mainna oaivvilda e.e. Principia Mathematica. Das lea Russell lágidan lineára metoda nannet logihka cealkagiid mahtematihka bokte, namalassii čuovos oktavuohta (sx). W. ii lean dalle vel oaidnán mo Alan Turing ovdánahtii lineára metoda. Son manai eret formála dieđavuogis. Soaitá ahte logihkas lea muhtin eahpelineára metoda, nu mo ránnávuohta mii čilge earálágan dáhpáhusaid, ja nuppi láhkái de ránnávuohta ii leat álo ovdalisvuohta, muhto čilgehus sáhttá leat oalle dolin gártan, nu mo o.m.d. Iliadas ja Odysseas Gr. «θωκος» lea S. «čohkkát» vearbba čuovus («stuollu» loanas dárogielas) ja dalle vaikko «čohkus».

Artihkal lea oassin sáhkavuorus man Alf Isak Keskitalo doalai Ludwig Wittgenstein «Tractatus» girjji 100-jagi almmuhusáiggis (1921) Sámi allaskuvlla giellasemináras.