-Almmuhus-
Beassážat 2022Vuvde 900 bileahta: – Leimmet sihkkarit sáhttit vuovdit vel moadde čuođi

Vuvde 900 bileahta: – Leimmet sihkkarit sáhttit vuovdit vel moadde čuođi

-

-

Kárášjogas leat festiválalágideaddjit duđavaččat loguiguin.

Kárášjogas lágiduvvui fas beassášfestivála vuosttaš geardde 2019 rájes. Beaivválaš jođiheaddji Kenneth Eliassen lohká ollu barggu leamaš, muhto sii olahedje ásahit buori lágideami ja duđavaš gussiid.

– Beassášlávvordahkii vuvdojedje buot bileahtaid. Mii eat vuordán dan, muhto sávaimet olahit dan. Mii leat lasihan kapasitehta mannan háve rájes, nu ahte lei váttis einnostit lei go vejolaš vuovdit buot. Mii leat ovdal vuovdán measta buot, muhto dalle eai lean go 600-700 bileahta. Dán jagi ledje 900 bileahta, mat buot vuvdojedje ja ledje vel guosselisttut, čilge Eliassen.

Sávvá olbmuid suohtastallan

Son meroštallá sin sihkkarit sáhttit vuovdit vel 200-300 bileahta, go lea dan meare jearru leamaš. Vaikko su mielas lea šállošahtti go eai buohkat beassan boahtit geat háliidedje, de dieđusge sidjiide lea illusáhka go nu máŋggas čájehit beroštumi fitnat doaluin.

– Leat ollu olbmot eará báikkiin boahtán, nu go olgoriikkas, Álttás, Deanus ja Guovdageainnus, muitala Eliassen.

Beaivválaš jođiheaddji Kenneth Eliassen. Govva: Priváhta.
Beaivválaš jođiheaddji Kenneth Eliassen. Govva: Priváhta.

Eliassen sávvá sihke olggobeale olbmuid ja báikkálaš gussiid ožžon buori vásáhusa go leat fitnan doaluin.

– Sávan sin mielas ledje fiinna doalut ja buorre lágideapmi. Ledje ollu olggobeale olbmot krossas ja beassášlávvordaga. Mii bijaimet maid stuorát fokusa ja ruđaid sihkarvuhtii go mis lei stuorát kapasitehta go ovdal, ja áigguimet danne sihkkarastit ahte lea doarvái sihkkarvuohta jus bohtet ollu olbmot. Ja dat lea measta dego álbmotfeasta beassášlávvordaga. Ledjen ieš bargame, ja oidnen ollu olbmuid buori mielas. Lei buorre miellaláhki, ii ge mihkke riidduid ja doarrun. Sávan ahte olbmuide báhcá dat muitui, ahte leat beassan suohtastallat ja návddašit konsearttaid, dadjá Eliassen.

Earenoamáš mánáide

Muđui leat eará doaluin leamaš sullii nu go ovdalaš doaluin. Rahpakonsearttas Mari Boiniin earret eará, ledje sullii 150 vuvdon bileahta ja skilleduorastaga maid sullii 550, nu go ovdal maid leat leamaš.

– Mii leat duđavaččat maid go oaččuimet fiinna nuoraid- ja bearáškonseartta, mii lei láhččon mánáide. Dat lei hui somá go oaččuimet, earenoamážit mánáide geat eai leat beassan ovdal konsearttas fitnat, go besse oaidnit artisttaid albma lávddis, dadjá Eliassen.

Eai jáhke plussii beassat

Sis lei lihkku dálkkiin, muhto Eliassen lohká hástaleaddjin leamaš go lei nu bivval ja muohta suddagođii, muhto loahpa loahpas šattai bures lágiduvvon Kara-X masa maid vuvde buot bileahtaid. Sii aŋkke eai jáhke mannat plussa beallái ekonomalaččat, muhto sávvet goit nullii beassat.

– Mii leat dahkan muhtun investeremiid mii lea sivvan dasa, earret eará oastán festiválahivssegiid, máksinrusttegiid ja eará elektronihkaid. Nu ahte soaitá ahte eat mana plussii, muhto mis lea aŋkke buorre kontrolla ekonomiijas. Leat maiddái Sámedikkis ožžon doarjagiid investeremiidda. Mii válljiimet bidjat buori prográmma, vai šaddá earenoamáš go vuosttaš festivála lea maŋŋel pandemiija. De ferte geahččat lea go vejolaš bidjat seammalágan prográmma boahtte festiválii dainna sisaboađuin mii mis lea. Soaitá ahte šaddat veahá de muddet, muhto lea leamaš buorre responsa ja buorre bileahttavuovdin, muitala Eliassen.

-Almmuhus-