-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATVuovdán 3000 girjji guovtti mánus - eanemus vuvdon sámegiel girji 300 golmma...

Vuovdán 3000 girjji guovtti mánus – eanemus vuvdon sámegiel girji 300 golmma jagis

-

-

Susanne Hætta sukseassa eai vásit eará sámi girječállit ja son lohká dán boahtit márkanfievrredeamis. 

Susanne Hætta, guhte lea čállán biografiija Sven Eirik Utsi birra, lea ilus go girjjis leat vuvdon jo birrasiid 3000 gáhppálaga dan guovtti mánus mat leat vássán almmuheami rájes. Son dattetge lohká vuovdima leat márkanfievrredeami duohken.

– Olbmos oažžu vaikke man buorre buvtta, muhto jus earát eai dieđe dan birra, de das ii leat árvu, lohká Hætta.

 

300 golmma jagis

Dien sukseassa man Hætta vásiha, eai vásit gal eará sámi girječállit. ČálliidLágádusa lágádushoavda John Trygve Solbakk muitala ahte su muittus eai leat goassege vuovdán ovttage girjji ná bures go «UTSI».

– Eanemus vuvdon sámegiel girjjis min lágádusas, leat vuovdán birrasiid 300 gáhppálaga golmma jagis, čilge John Trygve Solbakk.

Solbakk lohká iežaset geavahit olu resurssaid sámegiel girjjiid almmuheapmái, muhto dan ii loga ekonomalaččat gánnáhahttin.

– Mii soaitit boahtteáiggis šaddat vuoruhit almmuhit dárogiel girjjiid go dat lea eanet gánnáhahtti.

 

– Mo dat orru?

– Bahča, eahpitkeahttá bahča go mii leat 15 jagi promoteren sámi girjjiid, muhto dasa ii leat doarjja.

 

Ieš márkanastán

Hætta lea almmuhan «UTSI» girjji ČálliidLágádusa bokte, muhto márkanfievrredeami lea ieš dahkan.

– Mun lean ovdal bargan márkanfievrredemiin ja máhtán dán, danne lean válljen ieš bargat dainna, čilge Hætta.

 

– Berrejit go sámi girječállit šaddat čeahpibun márkanfievrredit girjjiideaset?

– Mun in dieđe mo eará sámi girječállit márkanfievrredit girjjiideaset, muhto dákkár riikkas márkanfievrredit girjjiid gos almmuhuvvojit čuohteviissa girjji jahkásaččat, de dat lea olu eanet gáibideaddji go olmmoš jáhkká. Ii leat doarvái ovtta preassadieđu sáddet, dáinna ferte aktiivvalaččat bargat ovdal ja maŋŋil almmuheami.

 

Moaitá Sámedikki

Maiddái lágádushoavda John Trygve Solbakk oaivvilda vuovdima boahtit márkanfievrredeamis, ja sus lea čielga moaitta Sámediggái.

Sámediggi lea birrasiid guhtta miljovnna ruvnnu várren sámi girjjálašvuhtii iežaset bušeahtas. Solbakk goittot ge ii leat duhtavaš dáinna:

– Dáža servodagas oaivvildit maiddái ahte girjjálašvuohta lea uhkiduvvon, danne lea stáhta ruhtadan earret eará «Leser søker bok» prošeavtta, man ulbmil lea márkanfievrredit girjjiid. Dien prošeavttas barget ovccis olles virggis. Mii ásaheimmet sullasaš prošeavtta diibmá, Girjjálašvuođaguovddáža, ja ozaimet Sámedikkis ruhtadeami dasa. Olu gáttát mii oaččuimet? Na nulla.

Ášši joatká gova vuolábealde


ČálliidLágádusa lágádushoavda John Trygve Solbakk
Vuorkágovva: Anne Rasmus

Solbakk vuhtto eddon dán áššis, ja lohká sámi lágádusaid maid dárbbašit doaibmabijuid maid bokte girjjit gávdnet lohkkiid.

Sámi girjjálašvuohta dávjá digaštallo ja maŋimuš áiggiid lea beaggán ahte almmuhuvvojit menddo unnán girjjit sámegillii, nu álggahii Sámediggi diibmá earret eará girječálli-oahpahusa, maiddái dát hárdá lágádushoavdda.

– Eai váillo čállit, muhto ruhta, ja de oahpahit eanet girječálliid ja njuolgut gielistit sidjiide. Mo de dahket go fuomášit ahte lágádusain eai leat resurssat almmuhit girjjiid maid čállet? Guhtta miljovnna lea unnán, go ohccit leat 20 miljovnna ovddas. Dat jo muitala ahte čállit šaddet guhká vuordit ovdal go ožžot girjjiideaset almmuhuvvot.

Girječállis Susanne Hættas lea maid čielga diehtu Sámediggái:

– Sii geat juolludit ruđaid berrejit diehtit ahte márkanfievrredeapmi gáibida áiggi, ruđa ja gelbbolašvuođa, muđuid buktagiid ii oainne oktage, lohká son.

 

– Eat olat agibeaivvis ge seamma loguid

Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen, geas lea earret eará girjjálašvuohta ovddasvástádussuorgin, lohká vuovdinloguid čájehit maiddái gielladili, iige dušše márkanfievrredeami.

– Jus mat leat 30 000 sámegielgeavaheaddji, de 300 lohkki leat birrasiid proseantta das, 3000 lohkki 4 miljovnna olbmos ges lea vuolábealde proseantta. Mii eat nagot goassege olahit seamma vuovdinloguid sámegiel girjjiiguin go dárogiel girjjiiguin, lohká son.

Ášši joatká gova vuolábealde


Sámediggeráđđelahttu Henrik Olsen
Vuorkágovva: Astrid Helander

– Mii doarjut márkanfievrredeami

Danne Olsen lohká ge Sámedikkis leat dakkár ortnega mas ruhtadit 100 proseantta girjebuvttademiin. Son ii leat áibbas ovttaoaivilis dasa ahte unnán vuoruhit márkanfievrredeami ja muitala ge ráđi odne aitto ráhkadan ođđa njuolggadusaid girjjálašvuođadoarjjaortnegii.

– Mii doarjut márkanfievrredeami ođđa njuolggadusaiguin.

Ođđa njuolggadusaid mielde besset lágádusat geavahit 15 proseantta doarjagis, man ožžot juohke girjji ovddas, márkanfievrredeapmái. Dasa lassin juolluda Sámediggi 2,7 miljovnna doarjjan lágádusaide, ja dát ruhta galgá geavahuvvot earret eará gelbbolašvuođanannemii ja 15 proseantta dán doarjagis galgá maid geavahuvvot márkanfievrredeapmái ja distribueremii.

 

Ráhkadit ođđa strategiija

Olsen muitala Sámedikki dál bargagoahtán ođđa girjjálašvuohta-strategiijain, ja das áigot geahčadit buot beliid.

– Mii diehtit ČálliidLágádusa girjjálašvuođaguovddáža birra, mii lea buorre jurdda mii maid lea mielde márkanfievrredeames girjjiid. Strategiijabarggu oktavuođas de sáhttá leat jierpmálaš geahčadit maid ahte berrešeimmet go dán prošeavtta doarjut ja guđe ládje, lohká Olsen.

 

Girječálliidoahpu birra lohká Olsen diehtit olusiid vuordimin beassat almmuhit girjjiideaset, muhto vaikke leat ge ohccit birrasiid 20 miljovnna ruvnnu ovddas, de lohká stuorra oasi dain ohcat doarjaga jorgalit girjjiid sámegillii.

– Čálliidoahpu álggaheimmet danne go oaidnit ahte mis leat oalle olu mánáidgirjjiit ja rávisolbmuidgirjjit, muhto nuoraidgirjjit váilot, danne oinniimet dárbbu oččodit eanet nuoraidgirječálliid.

-Almmuhus-