-Almmuhus-
OAIVILATVuosttaš lávkkit čoavdit sámi gelbbolašvuođa­kriisa

Vuosttaš lávkkit čoavdit sámi gelbbolašvuođa­kriisa

-

-

Servodagas váilu sámegielat gelbbolašvuohta buot suorgeguovlluin. Lea heahtedilli. Muhto maid bargat go universiteahtain ja allaskuvllain váilu gelbbolašvuohta ásahit ja doalahit sámi oahpuid? Dan jearrá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen dán kronihkas. 

Servodagas váilu sámegielat gelbbolašvuohta buot suorgeguovlluin. Lea heahtedilli. Dusten dihte gelbbolašvuođakriisa de lea ásahit eanet sámi oahpahusfálaldagaid universiteahtaide ja allaskuvllaide dehálaš doaibmabidju – seammás go nannet dálá oahpahusfálaldagaid. Muhto maid bargat go universiteahtain ja allaskuvllain váilu gelbbolašvuohta ásahit ja doalahit sámi oahpuid? Gelbbolašvuođakriisa čuohcá olu sámi báikegottiide. Sámi álbmot ii oaččo doarvái buori fálaldaga danne go lea hástaleaddji rekruteret sámegielagiid skuvllaide ja mánáidgárddiide, ja dearvvasvuođasuorgái. Dá lea juohkebeaivválaš fáddá measta buot mu čoahkkimiin.

Váldosivva dasa lea garra dáruiduhttin ja sohkabuolvvat mat masse giela. Dat dahká ahte mis váilot sámegielagat buot suorgeguovlluin. Otná váilevaš sámegiel oahpahusdilli maid boahtá midjiide ruovttoluotta dego boomerangan 20 jagi geahčen. Go otná oahpahus skuvllain ja mánáidgárddiin ii lihkostuva de dat váikkuha boahtteáiggi bálvalusfálaldahkii sámi álbmogii. Go oaivvis ii nagat doallat, lea váttis seaibái oažžut gitta. Čoavddus beassat eret bárttiin lea sihke álki ja váttis. Fertet oahpahit eanet sámegielat fágaolbmuid. Dasa dárbbašit eanet sámi oahpahusaid ja mis lea dárbu nannet dálá oahpahusaid. Dattetge, universiteahtain ja allaskuvllain – gos fállojuvvo sámi oahpahus – váilu gelbbolašvuohta doalahit ja ásahit sámi oahpahusaid. Sámediggeráđđi ovdanbuktá dál reviderejuvvon dieđáhusa alitoahpahusa ja dutkama birra mas mii leat hábmen politihka man mihttu lea nannet universitehta ja allaskuvlasuorggi (UA – suorggi) vejolašvuođaid dustet gelbbolašvuođakriisa. Reviderejuvvon dieđáhusas čujuhuvvo dasa ahte universiteahtat ja allaskuvllat ieža fertejit oahpahit ja ovdánahttit gelbbolašvuođa ásahit sámi oahpahusaid. Sámediggi evttoha ahte Sámi Allaskuvla, Nord Universitet ja UiT – Norgga árktalaš universitehta ovttas ásahit sámi dutkanskuvlla. Beaktilis dutkanskuvlla bokte sáhttet ásahusat ovttas hukset gelbbolašvuođa maid dárbbašit doalahit ja ovddidit oahppofálaldagaideaset. Jus mis galget dássedis bachelorfálaldagat julev- ja lullisámegielas, sámi oahpaheaddjioahpahus sajis Romssas, ja sihkkarastit sámi buohccedivššároahpu boahtteáiggi Sámi allaskuvllas, de ferte mis gelbbolašvuohta. Ja dan gelbbolašvuođa fertet ieža hukset. Sámi dutkanskuvla sáhttá čoavdit oasi váttisvuođain. Ovttas diehtomielalaš gelbbolašvuođaplánemiin UA-suorggis fertet nannet ásahuvvon sámi fágabirrasiid. Dasa guoská earret eará Samisk senter ved Nord Universitet, SESAM, Giellatekno ja Divvun ja Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš UiT bokte ja lohkanguovddáš Sámi Allaskuvllas. Visot dát leat guovddáš aktevrra maid ferte nannet ruđalaččat ja organisatuvrralaččat, nannen dihte sámi gelbbolašvuođaovdáneami. Seammás fertet áŋgiruššat duohtan dahkat Sámi allaskuvlla initiatiiva Gelbbolašvuođaguovddážii – gelbbolašvuođaguovddáš sámi sisdoalu birra oahpahusaide. Reviderejuvvon Sámediggedieđáhus ii čujut dušše universiteahtaid ja allaskuvllaid nannemii. Dás ferte nationála lokten čoavdit gelbbolašvuođakriisa skuvllain ja mánáidgárddiin, ja gulahallan suohkaniid ja oahpahusinstitušuvnna gaskkas ferte nannejuvvot. Sámediggi evttoha ahte ásahuvvo nationála sámi prográmma lassi- ja joatkkaoahpahussii, gos suohkanat ieža besset mearridit oahppodárbbu iežaset suohkanis gulahaladettiin UA-surggiin. Dat addá vejolašvuođa oahpahusvirggiide ja báikkálaš gelbbolašvuođaplánemii juohke suohkanis ja doaibmabijut UA-suorggis, mii duste gelbbolašvuođadárbbu olles servodagas. UA-suorgi ferte nannejuvvot ja ferte nationála lokten mii sáhttá váikkuhit dasa ahte gelbbolašvuohta huksejuvvo juohke suohkanis. Nu sáhttit čoavdit gelbbolašvuođakriisa sámi servodagas. Gelbbolašvuođakriisa lea ollislaš sámi servodagas ja dál ferte huksejuvvot vuođđu guhkesáiggi čovdosiidda. Gelbbolašvuođakriisa dustemis ii ábut dušše alitoahpahusa ásahusaid nannet, mii fertet fuolahit ahte virggiide rekrutterejuvvojit, ja mii fertet eanet sámegielagiid rekruteret. Sámediggeráđđi pláne sierra ášši dievasčoahkkimii rekrutterenstrategiijaid birra, seammás go álggahit stuorradiggedieđáhusa rekruterema ja gelbbolašvuođa birra sámi servodagas, ovttas ráđđehusain.

-Almmuhus-