Gurutbellodat evttoha iežaset stádabušeahtaárvalusas juolludit 20 milliuvnna ruvnna Saemien Sijte ođđa vistái ja vel smávva lasáhusaid oahpponeavvuide ja Sámediggái. Sámediggeráđđi dattege ii leat duhtavaš dainna.
Gurutbellodat evttoha iežaset stádabušeahtaárvalusas juolludit 20 milliuvnna ruvnna Saemien Sijte ođđa vistái ja vel smávva lasáhusaid oahpponeavvuide ja Sámediggái. Sámediggeráđđi dattege ii leat duhtavaš dainna.
Trine Noodt gii lea Finnmárkku Gurutbellodaga vuosttaševttohas boahtte stuorradiggeválggain lohká vaikko eai leat ožžon mielde eará sámi áššiid sin molssaevttolaš stáhtabušehttii, de eai leat vajálduhtten daid.
– Mis lea ain fokus sámi áššiin ja mii áigut ain bargat earret eará oažžut huksejuvvot ođđa teáhtervistti Beaivvážii ja ođđa skuvlavistti Sámi joatkkaskuvlii ja Boazodoalloskuvlii, dadjá Noodt.
Olu lohpádusat
Finnmárkku Gurutbellodaga Trine Noodt muitala Gurutbellodaga molssaevttolaš stáhtabušeahttaárvalusas áigot čuovvolit sámi áššiid.
Gurutbellodat evttohit ge 20 milliuvnna ruvnna Mátta-Sámi museii ja kulturguovddážii Saemien Sijte ođđa vistái.
Dasa lassin vel evttohit juolludit vihtta miljovnna ruvnno sámegiela oahpponeavvuide, erenoamážit digitála oahponeavvuide.
Sii maiddái evttohit Sámediggái vihtta milliuvnna lasáhusa.
Vihtta miljovnna eanet
Sámediggeráđi Ann Mari Thomassen liikká nimmora vaikke Gurutbellodat earret eará evttoha Sámediggái vihtta milliuvnna eambbo go ráđđehus.
Eará sániiguin; Gurutbellodat evttoha 2017 stádabušeahtas 461,4 milliuvnna ruvnno Sámediggái.
– Dainna lassisupmiin ii leat veara čuorvut «hurra», go dat gokčá dušše haddegoargŋuma. Dat dieđusge doalahivččii dálá doaimma, muhto ii atte ovdánanvejolašvuođaid. Jus galggašii duohta lassáneapmi, de fertešii 13 miljovnna lasihit maŋŋel haddegoargŋuma. Lea buorre go oahpponeavvuide ja Saemien Sijtii juolludit, muhto ii leat buorre go eai boađe signálat juolludemiide eará dehálaš sámi áššiide, nu movt ovdamearkka dihte Beaivvážii ja Aarborte sámeskuvlii, lohká Thomassen.
(Ášši joatká gová vuolábealde)
Govven: Astrid Helander (Vuorkágovva)
Rievdadit olles vuogádaga
Sámediggeráđđi leat ge deaivvadan maŋemus áiggi guđain iešguđet stuoradiggelávdegottiin, Bearaš- ja kulturlávdegottiin, Dearvvašvuođa- ja ovdamorašlávdegottiin, Girko-, Oahpahus- ja dutkanlávdegottiin, Gielda- ja hálddahuslávdegottiin, Energiijalávdegottiin ja Ruhtadanlávdegottiin.
Sámediggeráđđi háliidivččii rievdadit bušeahttavuogádaga mii guoská juolludemiide Sámediggái.
– Mii leat váldán ovdan bušeahttaortnega buot lávdegottiiguin maiguin leat deaivvadan, ja seammás leat čujuhan maid ráđđehusa bušeahtta, mii lea duođas 0,8 proseantta njiedjan, mearkkaša Sámediggái.
Ovtta poasttas buot
Sámediggeráđđi maid váldán ovdan eaŋkiláššiid deaivvadettiin iešguđet stuoradikkelávdegottiiguin, ja maiddái Stuoradikki opposišuvnnain.
Thomassen lohká váldofokus lea goige leamaš bušeahttaortnega rievdadeapmi.
– Dálá ortnegis oažžu Sámediggi logi iešguđet departemeanttas juolludemiid, ii ge dat doaimma nu bures. Mii háliidit ahte Sámediggái galggašii juolludit seamma ládje go eará álbmotválljejuvvon orgánaide, nu movt gielddaide ja fylkkagielddaide, poasta 60 čađa stádabušeahtas. Oktasaš bušeteren sihkkarastit ruđaid Sámediggái leat daid prinsihpaid ja láidestusa mielde mat leat mearriduvvon sámepolitihkas, lohká son.
Sierra proposišuvnna
Sámediggeráđđi lea čuovvovaš mearkkašumi evttohan dárbbuide ođđa bušeahttaortnegii mii guoská juolludemiide Sámediggái ja sámi áššiide:
– Stuoradiggi bivdá ráđđehusa buktit ovdan rievdadusevttohusaid bušeteremis ja juolludeamis Sámediggái ja sámi áššiide, mii vástida dan posišuvdnii mas Sámediggi lea álbmotválljejuvvon orgánan. Ráđđehus bivdo ovdanbuktit sierra proposišuvnna 2017 giđa mas vuođđun lea jagi 2018 bušeahttamearrádus Sámediggái.
Dehálaš ahte mearkkašumit bohtet
Thomassen oaivvilda ahte dál ovddasguvlui lea hui dehálaš ahte fágalávdegottiide bohtet mearkkašumit stáhtabušehttii ovdal go mearriduvvo, nu movt earret eará Beaivváš teáhterii, Saemien Sijtii, Aarborte sámeskuvlii ja dan bušeahttavuogádaga rievdadeami ektui, ja ráđđehus čuovvola daid.
– Livččii dehálaš ahte Stuoradikkis lea govda ovttaoaivilvuohta dasa, lohká Sámedikki ráđđelahttu Ann Mari Thomassen, gii ain áigu bargat váikkuhit dasa.
