-Almmuhus-
VALÁŠTALLANVuolgán vuoitin váste

Vuolgán vuoitin váste

-

-

Morten Moldeskred lea geassádan FA Sámi joavkkus, muhto sámi riikkajoavkku hárjeheaddji lea gearggus ovddastit Sámi ovttain albmáin unnit.

Riikkajoavkku hárjeheaddji Morten Pedersen muitala nu lea ášši dál, ja lohká Morten Moldskred mearrádusa surgadiin.

– Lea dieđus surgat go sus lea oalle olu rutiidna, livčče riggodat jovkui dadjá Pedersen ja joatká muitaleames ahte datge ii leat nu heahti, go sis lea nana joavku mainna dollejit johtui bearjadaga.

 

Sihkkarastán

Pedersen muitala sii ledje ovddalgihtii mearridan vuolgit 19 albmáin, vaikke eai galgan go 18:s listtus. Dán sii dahke jus šaddet geassádeamit, nu mo dál leat geavvan.

– Dat lei okta sivva manin nu dagaimet, nubbi fas go lea nu váttis beassat Georgiai, hui ádjás bábir barggut, ja visuma maid ii leat nu álki dušše ordnestit dohko, dadjá Pedersen ja joatká:

– Nu ahte leat sihkkarastán ovddalgihtii ahte mis leat doarvái čiekčit go dollet Abkaziai, dadjá Pedersen.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


GEASSÁDAN: Justa ovdalaš Conifa čiekčamiid massá FA Sápmi iežas rutiidnačiekči Morten Moldskreda. Son lea dieđihan ahte ii ovddas Sámi dán vuoru.
Priváhtagovva

Geassádan persovnnalaš sivaid geažil

– Leat persovnnalaš sivat mat dagahedje ahte fertejin geassádit, njulgestaga ii heive dál vuolgit, dadjá Moldskred Ávvirii. 

 

Beaggin ii váikkuhan

FA Sápmi joavku dolle dohko bearjadaga, muhto ovttain beakkálmasain unnit. Moldskred lea geassádan, ja justa su birra leige sakka beaggin go Sámi riikkajoavkku čiekčit nammaduvvo hárjehallis. 

Ollugat gažadedje lea go son sápmelaš, ja leago riekta ahte son čiekčá Sámi riikkajoavkkus. Dán ii loga Moldskred gal váikkuhan su geassádeapmái:

– Dát deatta iiba leamaš ge mu jurdagiin, ja iige dát leat veahášge sivvan manin in vuolgge. Mus lea Sámi máttut, nu ahte dieđán ahte lean sápmelaš, nu ahte dát ii leat čuohcan munnje, dadjá Moldskred ja joatká:

– Lea njulgestaga ruovttu áššit mat dagahit ahte in sáhte vuolgit, dadjá Moldskred. 

 

Manahit rutiidnačiekči

Moldskred lei maid okta dain čikčiin guhtes lea rutiidna spábbačiekčamis ja livčče leamaš riggodat FA Sámi jovkui. Son lea 36 jagi boaris, čiekčan earret eará Aalesund, Rosenborg ja Tromsø IL ovddas. Otne son čiekčá 2. divišuvnna joavkkus Finnsnesas.

 

Jáhkku

Sotnabeaivvi čiekčá FA Sápmi iežas vuosttas čiekčamiid. Sii čikčet Somaliland vuostá, muhto lea Panjab jovkui masa Pedersen lea heaŋgasan.

Son muitala sii leat videoi bokte oaidnán joavkku čiekčamin.

– Panjab lea profešunealla joavku, sii hárjehallet ja čikčet birra jagi ovttas, lea garra nana joavku, dadjá Pedersen ja joatká:

– Vaikke eat beasa go oktii hárjehallat ovttas ovdal čiekčamiid, de oaivvildan ahte mii galgat birget bures doppe. Mis lea buorre ahkeseaguhusjoavku. Nuorra čiekčit geat duođai háliidit, ja boarrásat čiekčit geat leat veahá jaskadat ja čohkohallet rutiinnain. Mihttu lea vuosttažin dahje nubbin nagodit juogus šaddat, de mii beassat viidásat. Jáhkán maiddái ahte mii leat «Outsider»-joavku, eai leat ollugiin vuordámušat midjiide, muhto mii boahtit hirpmástuhttit máŋgasiid, dadjá Pedersen.

 

Oahppu

FA Sápmi ii birgen nu bures maŋimuš World Cup čiekčamiin. Pedersen muitala son dieđus dovdá deaddaga iežas vuostá.

– Lea nu ahte mii vuolgit vuoitin dihte, muhto doppe lea alla dássi. Nuorra čikčiide maid lea dát stuorra riggodat oaidnit ja dovdat ahte ii galgga sidjiide dovdot deatta, muhto baicce boarrásat čikčiide. Mihttu lea ahte nuorat galget oahppat dán mátkkis, muhto dieđusge galget sii maid soahtat čiekčamiid vuolde, dadjá son.

 

Gudni

Pedersen lea jođihan Sámi riikkajoavkku jagi 2008:s. Son muitala lea geavvan olu das rájes.

Son oaivvilda dál lea dát šaddan eanet profeššunealla čiekčamat ja rámida FA Sámi go hukse sámiide lihttu.

– Vuos ferten dadjat ahte lea gudni beassat hárjeheaddjin Sámi riikkajovkui. Stuorra gudni lei maid jagi 2008:s. Lea stuorra erohus dalá ektui dál. Dál beassat profešunealla joavkkuid vuostá čiekčat. Illudan sakka dollet ja ovddastit Sámi, dadjá Pedersen.

 

Odná čiekčamiid lea vejolaš oaidnit neahta bokte dáppe. Dan ovddas šaddá máksit.

 

 

Ášši vuosttaš geardde almmuhuvvui báberhámis miessemánu 25. beaivvi.

-Almmuhus-