20 diimmu biillas čohkohallat beassášfeasttaid geažil, dan dat gal Stigo Holm álkit dahká.
20 diimmu biillas čohkohallat beassášfeasttaid geažil, dan dat gal Stigo Holm álkit dahká.
– Dat leat dušše dat beassášmárkanat dieppe davvin mat geasuhit. Olmmoš háliida juohke jagi vásihit daid, muhto dán jagi in jáhkkán gal šaddat daidda searvat, muitala Stigo Holm.
Son lea Sirpmás eret, muhto orru beaivválaččat Norgga oaivegávpogis Oslos. Juohke beassážiid láve son máhccat Sápmái ja dáppe ávvudit daid maid ieš gohčoda sámi stuorámus dáhpáhussan.
– Beassášmárkanat leat sámi stuorámus ja somámus márkanat. Dalle deaivvada buot oahppásiiguin. Olu olbmot čoagganit konsearttaide ja olusat leat boahtán ruovttubáikkiideaset, lohká son.
– Ii lean doaivva ge
Dán jagi dattetge ii jáhkkán gal Stigo beassat Sámis ávvudit beassážiid, ja lei jo ráhkkanišgoahtán vuosttaš geardde vásihit gávpotbeassážiid Oslos. Son muitala ahte girdibileahtat ledje divrasat go ii lean árabut diŋgon ja nu ii lean doaivva joavdat Sápmái dán vuoru gal:
– De moadde beaivvi áigi riŋgii mus almmái, Ivvár Máhtte Eira Strand, ja jearai makkár beassášplánat mus leat. Go de leimme veaháš háleštan de jearralii ahte ean got moai vuojaš Guovdageainnus. Mun in dárbbašan gal jurdilit ja vástidin dalán ahte de vulge, čaibmá Stigo.
Albmáguovttos leaba rehkenastán ádjánit birrasii 20 diimmu vuodjit Oslos Guovdageidnui, ja diehttelasat seamma guhká go jorggiheaba sotnabeaivvi. Dahje vuossárgga, eaba leat oainnat vuos mearridan nu juste goas jorggiheaba fas oaivegávpogii.
Go Ávvir jearrala eaba go bala dolkat nubbi nubbái, go nie guhká galgaba ovtta biillas čohkkát, de gal Stigo čaibmá:
– In mun jáhke, dat gal manná bures. Guhkes tuvrrat han lávejit hui fiidnát. Čáppa dálkin dat gal lea fiinnis vuojašit.
Juohke jagi vuodján
Son muitala iežas maŋimuš vihtta jagi vuodján oaivegávpogis Guovdageidnui beassášfestiválii.
– Diibmá gal ledjen oastán girdibileahta, muhto vuvden dan soapmásii gii dárbbašii bileahta ja ieš njuikejin muhtun albmá mielde biillain davás.
Beassášbottas áiggošeigga albmáguovttos ollet olu:
– Na dieđusge áigo Guovdageainnus fitnat konsearttain ja nu, muhto galggašin maid ollet Sirpmás fitnat ruovttus. De galggašii jávrre alde geargat fitnat oakkasteamen ja miella livččii maid Kárášjogas fitnat konsearttas. Muhto ferten oaidnit maid gearggan, čaibmá Stigo.
Liiko gullat
Sámi Musihkkafestivála (SMF) buvttadeaddji Nils Johan Vars gal liiko gullat guhkesmátkálaččaid birra:
– Wow, de gal dajan. Diet dáidiba leat dat geat guhkimusat vánddardeaba biillain deike, lohká Vars.
Son lohká diehtit ahte beassášfestivála lea hui geasuheaddji.
– Muhto lea álot hui somá gullat ahte olbmot vulget dien mađe guhkkin deike.
Vars lea Báktehárjjis go Ávvir čuojaha sutnje, son muitala alddis dál leat vel moadde diimmu bosihit ovdal go šaddá albma hušša.
– 11 áigge bohtet vuosttaš SGP artisttat hárjehallat ja dan rájes álgá hušša mii bistá gitta lávvardahkii. Olmmoš illá láve muitit vuoigŋat ge ovdal go maŋimuš konsearta lea nohkan, čaibmá son.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Leamaš lossat ja váivi
Son muitala ráhkkaneami leamaš sihke somán, muhto maid veahá lossadin.
– Ferten mieđihit ahte ovtta gaskka lei hui deaddu SMF ja mu vuostá go buot šiehtadusat eai lean gárvásat eat ge beassan almmuhit prográmma, earát ledje jo áigá almmuhan iežaset doaluid. Dat lei hui váivi ja lossat ja
gaskkohagaid eahpidin ahte lean go riekta oba bargamin ge, muitala Vars rahpasit.
Prográmma goittot ge gárvánii.
– Dat šattai jalla buorre prográmma. Jurddaš, Guovdageidnui bohtet birrasii 100 artistta, birrasii 70:s dain gullet midjiide ja dat galget buohkat čuojahit dáppe njealji beaivvis. Dat lea oalle erenoamáš.