-Almmuhus-
MAGASIIDNAVuittii biilla

Vuittii biilla

-

-

Sámediggepolitihkkár ja guovdageaidnulaš Per A. Bæhr faskii Olmmáivákki oaggunfestivála váldovuoittu, dál beassá vuodjigoahtit áibbas ođđa biillain.

Mannan vahkkoloahpa lágiduvvui Olmmáivákki oaggunfestivála Gáivuona suohkanis. Olmmáivákki nuoraid- ja valáštallansearvi vuvddii 5000 lotta, ja váldovuoitun lei Peugeot 308 SW 1.6 Hdi biila. Dán vuittii Sámedikki parlamentáralaš jođiheaddji ja johttisápmelaččaid listtu áirras Per A. Bæhr.

 – Lea dieđusge hirbmat somá vuoitut. Mu nieida, Ánne Biret, riŋgii ja muitalii ahte lean vuoitán biilla. Son lei oaidnán interneahtas ahte lean vuoitán stuorámus vuoittu, čilge Bæhr.

 

Illá jáhkii

Biilla árvu lea 310.000 ruvnnu. Go Bæhr oaččui dieđu vuoittu birra, de illá jáhkii dán duohtan.

 – Álggos jurddašin ahte ii oro doallamin deaivása, muhto de muitájin ahte osten loatta go fitnen rámbuvrras min geasseorohagas Buvrovuonas. Son gii vuvddii lotta logai vel ahte gal mun jur vuoittán biilla. Jearralin manin, logai danin go lean guovdageaidnulaš. Doppe lávejit vuoitit, boagusta Per A. Bæhr.

Vurbbiid vuoitit: 

Biila «Peuget 308», (310 000,-): Per A. Bæhr (Guovdageaidnu)

Fanas «Pioner Viking 450», (146 300,-): Øysten Pettersen (Sámmolvárri)

Skeaŋkakoarta «Møbelringen», (25 000,-): Lars Gustav Jensen (Biertavárri)

Skohter Yamaha jogR50, (21 900,-): Paula Marie Johnsen (Sámmolvárri)

Skeaŋkakoarta «COOP Olmmáivákkis», (10 000,-): Christine Borch (Storslett)

Skeaŋkakoarta «VISA», (8 000,-): Viktoria Zahl Pettersen (Leavdnja)

Skeaŋkakoarta «MPX..NO», ­(­6 000,-): Rolf Nordgård (Buvrovuotna)

Skeaŋkakoarta «K1 Romsa», (5 000,-): Nils Magnus Tornensis (Biertavárri)

Skeaŋkakoarta «Pyramiden Sport», (3 000 ,-): Kent Martin Simonsen (Storslett)

Skeaŋkakoarta «Olmmáivákki Husflidsalg», (3 000,-): Reidun Sofie Isaksen (Sámmolvárri)

 

Vuoitolihkku

Gárttai nu go loaddavuovdi einnostii. Guovdageaidnulaš vuittii váldovuoittu, ja Bæhr lea ovdal ge vuoitán.

 – Vuiten Suohpatjávrri oaggungilvvu vurbbiiguin njealjejuvllatsihkkela moaddenuppelohkái jagi áigi, nu ahte mun dieđán ahte lea vejolašvuohta vuoitit. Mus lea vuoitolihkku, muhto dattege ii oastte olmmoš loattaid vuoittuid geažil. Láven oastit doarjundihti serviid bargguid, čilge Bæhr.

 

Ii livččii dárbu ođđa biilii

Guovdageaidnulaš čilge ahte ii dárbbašivččii ođđa biilla ja ahte sin viesu ássiin leat doarvái biillat, muhto dattege lohká sihke suohtasin ja buorren vuoitit ođđa biilla. Son ii dieđe vel goas dolle Gáivutnii viežžat vuoittus.

 – In lean ieš Gáivuonas oaggunfestiválas, ja vuorddašan dieđu goas galggašin viežžat biilla, muitala vuoiti gii maiddái telefuvnna bokte lea ožžon olu lihkkosávaldagaid.

 

Muite vuovdán lotta

Olmmáivákki nuoraid- ja valáštallansearvvi jođiheaddji Bernt Eirik Isaksen Lyngstad muitala iežaset váldán oktavuođa vuoitin, ja govahallá guovdageaidnulačča movttegin ja duhtavažžan.

Oaggungilvvu vuoitit: 

40.000 ruvnnu: Arnfinn Vangen gottii bálda mii dettii 5495 gr.

25.000 ruvnnu: Håkon Ringstad gottii stáidnára mii dettii 4910 gr.

20.000 ruvnnu: Maja Seljevold gottii dorski mii dettii 4320 gr.

10.000 ruvnnu: Steinar Hansen gottii dorski mii dettii 3565 gr.

5.000 ruvnnu: Fritz Wilhelmsen gottii guvžá mii dettii 1205 gr.

 – Son guhte vuvddii vuoitolvuorbbi muittii ahte Per A. Bæhr ostii sus lotta Buvrovuonas, lohká Lyngstad.

 

Ođđa olahusat

Biila man vuorbádedje dán jagi lea stuorát go ovddit jagiid, nubbi vuoitu ges lei fanaspáhkka.

 – Buorit vuoittut geasuhit olbmuid ja leimmet vuovdán buot vurbbiid vahkku ovdal oaggunfestivála. Mii leat maid rehkenastán ahte sullii 750 olbmo serve oaggungilvvuide, ná olu oasseváldit eai leamaš goassege ovdal. Festivála eahketdoalut maid geasuhedje eanet olbmot go ovdal, sullii 430 olbmo mákse lihppu, jáhkkimis ledje de badjel 500 olbmo dáid doaluiguin, čilge Lyngstad.

 


Eai goassege ovdal leamaš oaggungilvvus nu olu oasseváldit go dán jagi, badjel 750 olbmo galget geahččalan oaggunlihkkuset mannan lávvardaga. Govven: Elen Anne Merethe Eira

 

Árvvoštallet festivála sturrodaga

Oaggunfestivála lea dehálaš valáštallansearvvi doaimmaide, ovddit jagiid lea sisaboahtu leamaš gaskal 350.000-485.000 ruvnnu.

 – In hirpmástuva jus dinet 500.000-600.000 ruvnnu dán jagi. Dattege fertet árvvoštallat galgat go diktit festivála šat stuorrut. Festivála lágiduvvo eaktodáhtolaš návccaiguin ja lea han mearri man olu sis sáhttá gáibidit, čilge Lyngstad.

 

 

-Almmuhus-