Sámediggi galggašii buorebut čalmmustahttit ja bargagoahtit ealáskahttit verddevuođa. Verddevuohta eastadivčče badjeolbmuid ja báikkálaččaid riidduid, oaivvilda Árja.
Sámediggi galggašii buorebut čalmmustahttit ja bargagoahtit ealáskahttit verddevuođa. Verddevuohta eastadivčče badjeolbmuid ja báikkálaččaid riidduid, oaivvilda Árja.
Dávjá oaidnit ja gullat ahte boazodoallit ja báikkálaččat riidalit.
Árja bellodat fuolastuvvá ja oaivvilda verddevuođa čoavddusin.
– Mii háliidit ahte sámi ealáhusat birgejit ja ahte ealáhusaid gaskas lea nanu oktavuohta. Verddevuohta livččii hui ávkkálaš go dat leamaš geađgejuolgin sámi servodagas duháhiid jagiid, lohká sámediggeáirras Inger Eline Eriksen.
Ealáskahttit
Odne lávke Eriksen Sámedikki dievasčoahkkima sárdnestullui gos árvala ahte Sámediggi ferte bargagoahtit ealáskahttit verddevuođa.
– Verddevuohta namuhuvvo hui hárve Sámedikkis vaikke dat leamaš stuora oassin sámi servodagas. Go Sámediggi gieđahallá áššiid, de galggašii verddevuođa atnit muittus. Jus Sámediggi čalmmustahtášii verddevuođa, de soitet olbmot maid oaidnit das ávkki, čilge son.
Vuorkágovva: Anne Rasmus
Verddestalai mánnán
Árjja politihkkár lea bajásšaddan Molležis Finnmárkoduoddaris.
Son muitala ahte su mánnávuođas lei verddevuohta guovddážis.
– Go siiddat johte min meattá, de lei mis álo idjasadji badjeolbmuide. Mii guossoheimmet borrat ja boazosámiin lei biergu. Muittán bures man somá lei jus bessen vel mielde go badjeolbmot njuovadedje. Verddevuohta lea veahkkáivuohta ja ustitvuohta, muitala Eriksen, gii vásiha ahte verddevuohta leamaš beanta nanus sis-Finnmárkkus.
Masá oalát jávkan
Guovlluin gos dáruiduhttin lei garas lea verddevuohta masá oalát jávkan, ja dan dat oaivvilda Árja ahte galggašii fas ealáskahttit.
– Verddevuođas ii leamaš árvu dáruiduhttima geažil, dalle oainnat duvde eret buot sámevuođa. Olbmot eai oaidnán ávkki verddevuođas mii doalaha oktavuođaid ja gulahallama. Sápmelaččaid árvu lea dieđusge rievdan 30 jagis, ja danin galggašii Sámediggi dál bidjat návccaid ealáskahttit ja ođasmahttit verddevuođa, lohká Eriksen.
Gulaskuddanorgánat
Riiddut čuožžilit dávjá heajos gulahallama ja boasttoipmárdusaid geažil, danin evttoha Árja ásahit gulaskuddanorgánaid badjeolbmuide ja báikeolbmuide.
– Konflivttaid galggašii čoavdit ovdal šaddet riidoáššin. Dál geavahit dážavuogádaga, leat politiijat ja fylkkamánnit geat čovdet riidduid. Lea áibbas čielggas ahte sáhtašeimmet ieža gulahallat ja danin galggašii Sámediggi váldit ovddasvástádusa. Jus ásahit gulaskuddanorgánaid, de čájehit maid ahte nagodit gávdnat vugiid mo čoavddašii riidduid. Dákkár ortnet livččii maid buorre álgu Sámedikki boahttevaš áigumuššii hálddašišgoahtit boazodoalu, lohká Eriksen.
– Olu riidduid sáhtašii čoavdit gulahallamin
Buvrovuonas, Návvuonas leat lágidan Verddečiekčamiid 2003 rájes, ja sii lihkostuvvet bures.
Riddoguovllu gilisearvvit ja boazodoaloorohagat čoahkkanit juohke geasi čiekčat spáppa ja ovttastallat.
Lágideaddji Anne Berit Bæhr mielas lea buorre go Árja háliida ovddidit verddevuođa.
– Dat lea buorre jurdda. Mun jáhkkán eanaš riiddut mat leat ealáhusaid ja olbmuid gaskkas čuožžilit go bealit eai dovddat ja humat. Olu riidduid sáhtašii čoavdit buoret gulahallamin, lohká son.
Priváhtagovva
Boahtte áiggi investeren
Go olbmot čoahkkanit lágidemiide, de besset oahpásmuvvat guđe guoibmáset.
Dat ges váikkuha guottuide ja oainnuide, bealit ožžot buoret ipmárdusa nubbi nubbái.
– Verddečiekčamat leat erenomáš dehálačča nuoraid gaskas. Sii dovddiidit hui bures, leat olbmážagat ja humadit álkit. Dá lea boahtte áigái investeren, mii doaivut dán hui ávkkálažžan, dadjá Bæhr.
Buoret gulahallama suohkaniiguin
Maŋŋel go Návvuona suohkan oinnii man bures badjeolbmot ja giliolbmot lihkostuvve Verddečiekčamiiguin, de álggahedje sii ge verddevuođaprošeavtta.
Earret eará leat láhččán dili nu ahte boazosámi mánát besset doppe vázzit skuvlla go leat geasseorohagas ja sátnejođiheaddji doallá čoahkkimiid buot orohagaiguin mat gullet dahje johtet suohkanis.
Verddečiekčamiid lágideaddji, guhte maiddái bargá Návvuona suohkanis ealáhuskonsuleantan dadjá ahte lea dehálaš buoredit gulahallama maiddái suohkaniiguin.
– Hástalusat leat maiddái struktuvra dásis, danin ii soaitte gulahallan olbmuid gaskas čoavdit daid stuora hástalusaid. Mii han diehtit ahte suohkanat earret eará meannudit areálaplánaid, danin lea dehálaš ahte dát bealit maid gulahallet. Dáppe Návvuonas ožžot boazosámit seamma dieđuid go giliássit, boazodoalliin han lea gullavašvuohta riddoguovlluide, lohká Anne Berit Bæhr.
