-Almmuhus-
OĐĐASAT– Veahkehedje mu válljet eallima ovdalii jápmima

– Veahkehedje mu válljet eallima ovdalii jápmima

-

-

Jan Tore Rasvik rámida Finnmárkku klinihka go gádjo su gárrenmirkkuin.

 

Finnmárkku klinihka ovddeš buohcci,  čáhcesullolaš Jan Tore Rasvik (48), logaldalai SÁNAG rabas beaivvi oktavuođas dán vahku man giitevaš son lea go lea ožžon ­veahki Finnmárkku ­klinihkas beassat eret gárrenmirkko sorjjasvuođas:
– Lean leamašan dál čielggus golbma jagi ja logi mánu ja lean nu giitevaš ja vuollegaš go bessen eret dan surgadis dilis. 12-jahkásažžan ledjen juo juhkki ja 15-16-jahkásažžan čohkkájin giddagasas Romssa guovllugiddagasas gos oahpásmuvven gárrenmirkkuide.

 

Ledjen iežan jámas juhkamin

– 12-jahkásažžan ledjen juo juhkki ja 15-16-jahkásažžan čohkkájin giddagasas Romssa guovllugiddagasas gos oahpásmuvven gárrenmirkkuide.

Jan Tore Rasvik

– Lean eamašan 33 jagi gárrenmirkkogeavaheaddji ja ledjen olu giddagasas.  Ledjen iežan jámas juhkamin ja easkka go buohccájin ja fertejin válljet eallima dahje jápmima. Mun válljejin eallima ja bessen Finnmárkku klinihkkii ja ohppen fas eallit, lohká Jan Tore Rasvik.

 

33 jagi gárrenmirkkuid hálddus
Jan Tore Rasvik muitala son mánnán čohkkái juvlastuolus ja skuvlamánát givssidišgohte su. Danin son juhkagođii, iige mánnán ádden dan váikkuhusa:
– 33 jagi gárrenmirkkuid hálddus, leamaš iešguđet bargguin, lihcco mu go in lean čielggus barggus. Lean vuovdán ja geavahan gárrenmirkko ja dubmejuvvon giddagassii rihkkosáššiid geažil.

 

– Fuomášin manin juhkagohten

Finnmárkku klinihkas ohppen ođđasit fas hállat olmmošlaččat ja vuđolaš jurddašeami ja ságastallama bokte dáppe, fuomášin manin mun juhkagohten, čilge Jan Tore Rasvik.

Dál lea Jan Tore Rasvik doaimmashehttejuvvon ja ássá Kirkonjárggas. Dohko lea ásahan eaktodáhtolaš «Kafe kom inn» maid geavaheaddjit fuolahit ja gosa buohkat leat buresboahtin. Dát kafea lea oassi Mátta-Várjjat gieldda gárrenmirkkosuodjalanbarggus.
 

Ferte ieš háliidit veahki
SÁNÁG psykiatriija Ragnhild Steen lohká sii Finnmárkku Klinihkas eai sáhte gárrengeavaheddjiid veahkehit jus ieža eai hálit, muhto olbmot eai ohcal duššiid dihtii veahki. Muitala ahte SÁNAG veahkeha Kárášjogas buohcci birasbarggu bokte dearvvasmuvvat ja jus leat eará váttut, de lea sis doarjja doaktáris, psykiatriijas ja psykologas. Lohká olusat leat darvánan gárrenmirkkuide iešguđet surgadis vásáhusaid dihtii mánnán juo, ja lea jeđđen iežaset dovdduid gárrema bokte vai eallin geahppu dan boddii.

– Go olmmoš lea guhkit áigge juhkan dahje geavahan gárrenmirkkuid, de lea son darvánan heajos dábiide ja dávjá sorro riidduide su láhttema dihtii. Ádjána oahppat ja áddet manin nuppi suhttada go ii láhtte olmmošlaččat, ferte oahppat čábbát hállat. Divššus oahpásmuvvá buohcci iežas siskkimuš jurdagiiguin ja dovdduiguin ja gávdná iežas identitehta go fas dustet leat nu mo sii leat. Muhto jus ballá olbmuin, de ožžot sii doarjaga fitnat márkanis. Dan bokte mii buoridit sin oadjebasvuođa vai dearvvasmuvvet. Go vulget ruoktot, de sáhttet sii ain fitnat dáppe jus dárbbašit veahki, lohká psykiatriija Ragnhild Steen.
 

Son muittuha vel ahte jugešvuođas lea váddásut beassat eret go narkotihkas, go alkohola lea lobálaš, muhto ii narkotihka. Dasa lassin ii dieđe oktage manin muhtun olbmot darvánit jugešvuhtii johtilabbot go earát.

´

 

-Almmuhus-