-Almmuhus-
OĐĐASAT– Váttisvuohta go árbevirolaš bivddut kriminaliserejuvvojit

– Váttisvuohta go árbevirolaš bivddut kriminaliserejuvvojit

Journalista

-

-

Inger Eline Eriksen Fjellgren lohká rihkkut lágaid mat gullet sámi árbevirolaš bivdui, dagaha ahte de kriminaliserejuvvojit, ja danne lea dehálaš ahte eai bilit proseassaid Deanosoahpamušášši proseassaid, vai stáhta ii masse luohttámuša.

Ivttá Ávviris logaiga Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji Beaska Niillas ja Suoma beale Sámedikki áirras Áslat Holmberg ahte báikkálaš dásis ii dárbbaš doahttalit ođđa Deanosoahpamuša.

 

– Árbevierut kriminaliserejuvvon

Árjja njunuš Inger Eline Eriksen Fjellgren ii loga sáhttit goassige ávžžuhit olbmuid rihkkut lága, ja buoremus livčče dieđusge bargat daid lágaid ja njuolggadusaid mielde mat gávdnojit.

– Stáhtas lea váldi, ahte go rihkku lágaid , de ráŋggáštit olbmuid. Muhto váttisvuohta lea go njuolggadusat ja lágat mat leat mearriduvvon, hilgot árbevirolaš bivdovugiid ja nu kriminaliserejuvvo árbevirolaš bivdu. Mii fertet doalahit ahte ii šatta soahpameahttunvuohta áššis, vaikko lea váttis go lea Stuoradiggi mearridan nu ahte árbevirolaš bivdovuogit lea verrošeapmi, lohká son.

 

– Buohkaid navdet vearredahkkin

Eriksen Fjellgren lohká oaidnit eará áššiin, nu go giđđaloddemis, ahte stáhta geavaha fámu ráhkadit njuolggadusaid mat eai leat báikeolbmuid riekteáddejumi mielde. Doppe sii han leat bivdán agibeaivvi, ja de stáhta bivddu gáržžida. Go de soapmásat eai doahttal njuolggadusaid bivdit dušše 1-2 lotti de šaddet vearrodahkkin.

– Maŋimuš jagiid leat eiseválddit bearráigeahččat issorasat bivdiid, maiddái helikopteriin ja dainna lágiin navdet ahte buohkat leat vearredahkkit. Mii fertet váruhit ii geava seamma láhkái dás, oaivvilda son.

– Livčče buorre jus Stuorradikki dárkkistan- ja konstitušuvdnalávdegoddi gos dál lea ášši, bággešii Stáhta ođđasit šiehtadallat bivdonjuolggadusaid birra. Mii leat maiddái Sámedikkis ovttas bivdoservviiguin ja vuoigatvuođalaččaiguin geahčadeame vuolget diggái áššiin. Dát lea maid okta lobálaš vuohki movt sáhttá njulget dili, ovdalii go báikkálaš bivdit galget verrošit. Lea dehálaš eiseválddiide čájehit ahte vaikko stáhta ii oro min mielas berošteamen min vuoigatvuođain, de goit mii čuovvot njuolggadusaid, na ahte sii sáhttet váldet min sámiid duođas ja luohttit midjiide, lohká son.

 

Iešguđetlágan riekteipmárdus

Eriksen Fjellgren lohká dat Deanosoahpamušášši čájeha ahte orru leamen iešguđetlágan riekteáddejupmi stáhta ja sámiid gaskkas. Dat mii lea stáhta mielas verrošeapmi, ii leat báikkiolbmuid mielas verrošeapmi. 

– Dien oaidnit ovdamearkka dihte maiddái mohtorjohtolatáššiin, gos báikkálaš olbmot dieđusge oaivvildit ahte sii galget beassat vuoddjit gokko stáhta njuolggadusat gildet dan, lohká Eriksen Fjellgren.

 

Muitala olbmot leat heađásnuvvan

Bargiidbellodaga Sámediggeráđi lahttu Per Mathis Oskal lohká lea duođalaš álgit lágaid rihkkut, vaikko lea eará oaidnu daid rivttiid ektui.

– Ferte baicca geahččalit rivttiid oažžut dohkkehuvvot ovdalii go álgit lágaid rihkkut. Ipmirdan olbmot, geat leat dan dilis ahte dovdet massime vuoigatvuođaid bivdui, evttohit hilgut ođđa soahpamuša, ja dat maid muitala ahte olbmot leat heađásnuvvan ja fuolastuvvan, lohká son.

 

Eará diliin maid hupmu rihkkut lágaid

Oskal ii loga dušše dán Deanosoahpamušáššis ahte olbmot hupmet ahte mearriduvvon lágat eai suddje sámiid árbevirolaš eallinvugiid.

– Ovdamearkka dihte boraspirehástalus, mii lea boazodoalus, de lea doppe seamma fuolastupmi go lágat hehttejit olbmuid vejolašvuođaid bargat bohccuiguin ja sávzzaiguin. Doppe lea maid hupmu ahte fertejit lágaid rihkkut, go olbmot dovdet ahte leat massime vuoigatvuođaid doaimmahit árbevirolaš eallinvuogi.

– Muhto dat gal lea čoavddus man mun gal in áiggo, inge sáhte olbmuid ávžžuhit, lohká Oskal.

 

Sáhttá rihkkut álgoálbmotrievtti

Dáloniid listtu sámediggeáirras Isak Mathis O. Hætta lohká Deanosoahpamušáššis lea guovttelágan ipmárdus.

– Nu guhká go šiehtadusas ii váldo vuhtii árbevirolaš bivdinmálle, de sáhttá leahkit ahte dan šiehtadusa rihkku, muhto de lea jearaldat lea go šiehtadus álgoálbmotrievtti siskkobealde, lohká son.

 

Ii duođalaš ovdal go celko mii lea riekta

Hætta oainnu mielde ii lohkko šiehtadus láhkan, ja jus čuovvu dan, de sáhttá rihkkut ges álgoálbmotrivttiid.

– Jus ovdamearkka dihte válddahallá bivddus rihkkumis šiehtadusa ja šaddá lágastit, de ferte duopmostuollu mearridit goabbá galgá lohkkot, šiehtadus vai álgoálbmotriekti. Danne in oainne Beaska ja Holmgrena evttohusa nu duođalažžan, nu guhká go ii leat celkon mii lea riekta áššis, lohká Isak Mathis O. Hætta.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

-Almmuhus-