Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji ávžžuha dál olbmuid vástidit ovtta vissis nummára jus riŋgejit.
Guovdageainnu suohkana dearvvašvuođaguovddáš riŋge vahkkosaččat Guovdageainnu ássiide geat galget oažžut koronaboahkuheami, muhto sii bártidit olbmuid oažžut ságáide go eai vástit telefovnna. Dat fuolastuhtte Guovdageainnu sátnejođiheaddji, Hans Isak Olsena.
– Mun ávžžuhan dál buohkaid vástidit jus 485 00 784-nummáris riŋge dutnje. Dat lea dat telefovdna mainna dearvvašvuođabargit riŋgejit sidjiide geat galggašedje boahkuhuvvot koronadávdda vuostá, ja áinnas vaikke vurke dan nummára telefovdnii vuoi dieđát gii riŋge. Mun lean aitto ieš leamašan boahkuheame. Mun ledjen vurken telefovdnii nummára, ja nu dihten gii riŋge, lohká Olsen.
Ii leat bákkolaš
Olsen lohká ahte lea hui dehálaš olbmot vástidit telefovnna go dán nummáris riŋgejit, vai dearvvašvuođabargit eai dárbbat bidjat olu áiggi ja návccaid riŋgedit ja geahččalit oažžut oktavuođa.
– Dát boahkuheapmi ii leat bákkolaš. Nu ávžžuhan vástidit go dearvvašvuođabargit riŋgejit, ja de han sáhttá biehttalit boahkuhuvvot jus ii háliit dan dálkasa. Dehálaš lea ahte min boahkuhanjoavku ožžot vástádusa. Jus it áiggo boahkuhuvvot, de besset sihkkut du nama eret listtus, ja jus áiggut boahkuhuvvot de besset šiehttat áiggi, lohká Olsen.
– Áiggun maid deattuhit ahte jus muhtin lea ovdal biehttalan boahkuhuvvot, de liikká ii leat maŋŋit áigi rievdadit oainnu. Sáhttá váldit oktavuođa dearvvašvuođaguovddážiin ja sii ordnejit nu ahte beasat boahkuhuvvot, lohká son.
Boasttu logut
Álbmotdearvvašvuođainstituhta (FHI) loguid mielde leat Guovdageainnus hui unnán olbmot boahkuhuvvon. Jus buohtastahttá Kárášjogain, de leat Guovdageainnus badjel beali unnit álbmogis boahkuhuvvon go Kárášjogas. (Guovdageainnus 319 ja Kárášjogas 693).
Dasa lea Guovdageainnu sátnejođiheaddjis čilgehus:
– Diet logut eai doala deaivása. Mii leat boahkuhan dušše 40 olbmo unnit go Kárášjogas. Mun in dieđe manin dat logut FHI bealis eai rievdda. Mii atnet visot dálkasiid maid oažžut, nu FHI logut čájehit boastut min loguid ektui, muitala Olsen.
Eai registreren loguid
Altaposten áviisii dadja FHI bajitdoavttir, Preben Aavitsland, ahte sii eai dieđe manin sin logut eai čájet dan logu maid Guovdageainnus ieža oaivvildit sii leat boahkuhan.
Son lohká ahte sáhttá leat nu ahte FHI eai leat registreren loguid maid Guovdageainnu suohkanis leat sádden.
Guovdageainnus boahkuhit olbmuid LES-viesus, gos de leat ollesbeaivvi dearvvašvuođabargit doaimmaheame barggu.
Guovdageainnus lea duođaštuvvon golmma olbmos korona njoammudávda dan rájes go leavvagođii dat dávda. Buot golmmas leat buktán dávdda olgoriikkas luopmo- dahje bargomátki oktavuođas.
Gaskavahkku dán vahkku duođaštuvvui vel njealját, Guovdageainnu dearvvašvuođaguovddážis váldán iskosa. Son ii leat Guovdageaidnulaš, ii ge sus galgga makkárge oktavuohta leamašan Guovdageidnui. Son lea dál errenhoteallas Álttás.
