-Almmuhus-
KULTUVRAVásihedje seammaláganvuođaid

Vásihedje seammaláganvuođaid

-

-

Sámi lávlunjoavku ja Kåfjordkoara gallededje Amerihkká gieskat. Vaikke ledje guhkin eret ruovttu, de vásihedje olu seammaláganvuođaid sihke indiánareserváhtas ja skandinávafestiválas.

Gáivuotnalaččat gallededje Amerihkká stuorámus skandinávafestivála Norsk Høstfest gieskat.

Sámi lávlunjoavku ja Kåfjordkoara lávlo sámi ja kvena sálmmaid ja lávlagiid guktii beaivái festiválas.

Dasa lassin čiŋadedje gávttiin, duddjojedje ja ráhkadedje iežaset guovllu borramušaid čalmmustahttindihti iežaset kultuvrra.

– Mis leamaš hui fiinna mátki. Mii leat čalmmustahttán sámegiela ja kultuvrra hui bures. Mii lávlluimet dušše sámegillii ja kvenagillii ja gákti lei alde masá ovttat ládje. Olbmot leat goit fuomášan ja oaidnán min, muitala Sámi lávlunjoavkku Ruth Larsen.

 

Stuora beroštupmi

Norsk Høstfest lágideddjiin leat skandinávamáttut, ja áigumuš festiválan lea čalmmustahttit ja gudniahttit máttuideaset kultuvrraid.

– Doppe leat oallugat geain lea Norgga duogáš, muhto eatnašat leat vuolgán Vestlánddas. Danin ii leat sis nu stuora ipmárdus sámiid birra, muhto mii leat muitalan ja čájehan nu bures go sáhttit. Sis lei hirbmat stuora beroštupmi sámi kultuvrii, dadjá Larsen.

Tromsø cultural village, mii lea oasálastán festiválas 11 jagi lei bovden Sámi lávlunjoavkku ja Kåfjordkoara fárrui.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Sámi lávlunjoavku ja Kåfjordkoara čalmmustahtte sámi kultuvrra sámi dujiin. Govas leaba Steinar Larsen ja Hege Rotnes ráhkadeamen duodječájáhusa.
Govva: Ruth Larsen priváhtagovva

Jearahedje olu

Norsk Høstfest álggahuvvui 1978:s ja lágiduvvo Minot gávpogis Dakotas Davvi-Amerihkás.

Masá 100.000 olbmo galledit Norsk Høstfeasta juohke jagi.

Ruth Larsen muitala ahte olbmuin ledje olu gažaldagat sámiid birra.

– Sii jearahit lávet go juohke beaivvi geavahit gávtti ja sis ledje veahá gažaldagat giela birra. Mii čalmmustahtiimet maiddái sámi kultuvrra duoji bokte. Mii čulddiimet, ráhkadeimmet mearrasámi čoavddarieggáid ja doalaimet duodječájáhusa. Min báikkis festiválas ráhkadeimmet maid Norgga borramušaid, amerihkkálaččain lei erenomáš stuora beroštupmi beassegáhkkui. Dá lea oainnat borramušárbevierru man leat fievrridan buolvvas bulvii, sii ráhkadit eanaš beassegáhkuid main leat buđehat, dadjá Ruth Larsen.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Ruth Larsen (gurutbealde), Liv Pedersen ja Vegard Stormo gáhkkejit beassegáhkuid maidda Norggaamerihkálaččat liikojit hui bures.
Govva: Ruth Larsen priváhtagovva

Oahpásmuvve indiánaide

Festiválas besse gáivuotnalaččat dudjot sihke indiána rumbbuid ja njurggonasaid, muhto sii besse indiánakultuvrra vásihit vel lagabut.

Ovdal festivála gallededje Ojibwe álbmoga indiánareserváhtas Davvi-Dakotas.

– Šattai gelddolaš deaivvadeapmi guovtti álgoálbmoga gaskas. Mii oahpásmuvaimet sin kultuvrii, ja beasaimet ge vásihit ahte leat olu seammaláganvuođat minguin, dadjá Larsen.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Gáivuotnalaččat gallededje indiána-reserváhta. Skuvlamánát čájehedje stuora beroštumi sámi kultuvrii, govas geahčadit mánát Per Larsen čiŋaid.
Govva: Ruth Larsen priváhtagovva

Dorjot indiánaid

Deaivvadeamis muitaledje indiánat Amerihkká historjjá stuorámus álgoálbmot demonstrašuvnnaid birra mat dáhpáhuvvet sin lahkosis, nammalassii Standing rock Sioux-álbmoga reserváhtas.

Álgoálbmogat vuosttildit plánejuvvon oljorevrejođu-huksema man ballet nuoskidit sin guovllu ja juhkančázi.

– Mii dieđusge doarjut indiánaid dáistaleami, ja sávašeimmet ahte sámi organisašuvnnat ja mediat čalmmustahttet ášši buorebut. Mari Boine lávlagis «Gula Gula» dádjo «Eana lea min buohkaid eadni, dan jus goddit ieža jápmit». Dát teaksta guoskkahii min váimmuide ja sisdoallu lei áibbas čielggas go lávlla čuojai Davvi-Dakotas, muitala Sámi lávlunjoavku Ruth Larsen.

 

Lávlo girkuin

Earret festiválaoasálastin ja indiánadeaivvadeami ollejedje gáivuotnalaččat maiddái galledit skuvllaid ja girkuid Davvi-Dakotas.

– Girkuin lávlluimet ovttas Romssa Nordafør koarain. Girkuid leat Norgga-Amerihkkálaččat huksen, ja lei suohtas deaivvadit muhtimiiguin geat ain máhtte dárogiela. Oallugat sis eai lean oahppan eŋgelasgiela ovdal álge skuvlii. Mii galledeimmet maiddái golbma iešguđetlágan mánáidskuvlla. Lei hui gelddolaš fitnat geahččamin ja deaivat ohppiid indiána-, katolihkka- ja luhteránalašskuvllain, muitala Larsen.

Sámi lávlunjoavku ja Kåfjordkoara ledje Amerihkás beannot vahkku, sii finadedje maid mohkiid Kanadas. Mátki lihkostuvai bures ja sis leat olu muittut vurkejuvvon.

 


Gáivuotnalaččat čiŋadedje gávttiin go gallededje Amerihkká, dáinna lágiin ledje oidnosis ja ožžo olu fuomášumi. Govas oaidnit Paula Hansen (gurut ravddas), Karin Leiros, Marit Elvenes ja Agnes Nilsen.
Govva: Ruth Larsen priváhtagovva

 

-Almmuhus-