Giđđat oidnogoahtá bisámroahttu, ja Guovdageainnu márkanbáikkis leat oallugat oaidnán bisámroahtuid. Per Anders Bongo beasai vásihit bisámroahtu hui lahka, go dat lei boahtán nohkestit su garášii.
Giđđat oidnogoahtá bisámroahttu, ja Guovdageainnu márkanbáikkis leat oallugat oaidnán bisámroahtuid. Per Anders Bongo beasai vásihit bisámroahtu hui lahka, go dat lei boahtán nohkestit su garášii.
– Mus lei olmmái, geainna leimme láhtti bidjan. Son oinnii ahte garášas lei juoga mii, ja moai manaime geahččat mii dat lea. Dat lei fasttes sáhpán, várra 45 centimehtera guhku, oktan seibbiin. Bisámroahttu ii várra oainne iige gula nu bures, go dat ii lihkestan ovdal go guoskkaime dasa, muitala Per Anders Bongo. Filmma oainnát bajimusas.
Maŋemus áiggi leat ihtigoahtán bisámroahtut Guovdageainnu márkanii. Márkanis leat máŋgii juo oaidnán bisámroahtuid dán giđa, mii ii leat nu dábálaš.
Bongo lea okta dain geat leat beassan vásihit bisámroahtu hui lahka. Son lei garášii bidjame láhtti, ja dan dihte lei guođđán garášauvssa goavkut idjii.
Imaštallá go su vissui lea boahtán
Bisámroahttu ii lean billistan Per Andersis maidege, eará go ahte garášaláhttái šadde sáhpán- ja beatnatluottat. Per Anders lohká gullan ahte sáhttá billistit feara maid. Son lea maid gullan ahte eará sajiin Guovdageainnu márkanis leat oaidnán bisámroahtuid, ja imaštallá go su viesu lusa lea boahtán, vaikko su viessu ii leat eatnogáttis, dahje lahka čázi.
– Mun válden roahtu gitta hoavain ja luiten olggos. Dat ii mannan gosage, go beana ii luoitán. Lei gal dieđusge mannat, muhto mun godden dan eret, muitala Per Anders Bongo.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Govven: Per Anders Bongo
Vázzet luoddaráigge
Paul Eric Aspholm lea NIBIO Svanhovd guovddáža luonddudutki ja bagadalli, ja son čilge ahte bisámroahttu gullá ciebanbearrašii, ja ahte ii leat roahttu obanassiige. Bisámroahttu lea mádjiha fuolki, ja dat lea buktojuvvon USA:s Eurohpái.
Son čilge ahte bisámroahtut leat giđđat eambbo oidnosis guovtti ákka dihte:
– Vuosttaš lea ahte go jogat ja eanut dulvet, de dievvá čáhci daid biejuide, mat leat čáhcegáttiin. Bisámroahtut ballájit olggos. Nubbi lea ahte dál baldá bisámroahttu čivggaidis olggos biejus, ja leat dávjá bisámroahttočivggat mat oidnojit. Bisámroahtut vázzet dávjá luoddaráigge, danne go doivot ahte duolba luodda lea johka man alde lea jiekŋa. De dat vázzet luoddaráigge ja imaštallet manne eai beasa jieŋa vuollai fas. Dávjá de vuojáhallet bisámroahtut, dahje borahallet beatnagiidda, čilge luonddudutki.
Ii leat várálaš
Aspholm muitala ahte bisámroahttu ii leat várálaš olbmuide, muhto ahte dat lea hui hárpmas, ja dan ii gánnát hárdit.
– Dat lea measta dego goddesáhpán, muhto goddesáhpán suhttá, ja bisámroahttu lea dušše hui hárpmas. Dan ii gánnát váldit askái ja njávkkadit gal, go das leat oalle stuora bánit, ja sáhttá gáskkestit. Dat ii rohkkát gal olbmo, muhto sáhttá dušše gáskkestit.
Aspholm čilge ahte dat maid bisámroahttu dáppe sáhttá bargat lea ovdamearkka dihte fatnasiidda gáskit ráiggi.
– Bisámroahttu lea stuora bahádahkki Eurohpás, go dat billista buođuid, erenoamážis Hollánddas. EU geavaha birrasii 10 miljovnna euro jahkásaččat divodit vahágiid maid bisámroahttu lea dahkan. Dáppe dušše ráigá fatnasiid, ja diekkár diŋggaid.
Son muitala gal ahte bisámroahtu áiggošii oažžut eret dáppe, muhto ahte das lea maid ávki juoga masa. Dat borrá šattuid jogain, ja čorge dáinna lágiin jogaid.
